Huvitav on tõdeda, et koprad ei aseta tammi ehitades oksi ja propse vooluga risti, vaid piki oja, tippudega voolu suunda, mis muudab tammi väga tugevaks ja vastupidavaks. On tamme, mis pidevalt uuendatuna teeninud mitmeid koprapõlvkondi. Vesi paisutiigis peaaegu ei liigugi, vaid veerohkemal aastaajal esineb tammil ülejooksu. Seetõttu on vesi korralikult setitatud ja puhas. Samuti aitab tamm vett puhastada, sest ülejooksul läbib vesi nagu omamoodi filtri. Tiigis ei rikastu vesi enam hapnikuga ja seetõttu langeb vee hapnikusisaldus. Samuti viitavad uuringud (mis on ajakirjanduses esinenud), et vesi sisaldab rikkalikult kergesti lagunevaid aineid. Talvel kui ülejooksu peaaegu ei esine saavutab vesi paisutiigis happetasakaalu. (9) Kobraste ehitiste tulemusena tekkiv puhas vesi loob uusi võimalusi teiste, just puhast vett armastavate organismide elutegevuseks. Kui läheneda kobraste elutegevusele antud piirkonnas puhtlooduslikust aspektist ilmneb, et
rakendada ei saanud. Kollektiivne tegevus – keskkonnprobleemid –kõik riigid võitlevad selle vastu, üritavad vähendada, kuigi riiki otseselt ei puuduta. Nt osooniaugud. Huvigrupid kulutavad palju ressursse, toimub stagnatsioon, räägitakse kaua samast teemast. Rikastel riikidel on palju eksporti, tegelevad kõrgtehnoloogiaga. Tuleb osata teha kollektiivseid otsuseid ja lahendada probleeme, sest muidu riik ei rikastu. Jürgen Backhaus: Klassikalised/regulatiivsed maksud – püütakse muuta käitumist, nt keskkonnamaksud, Pigou maksud. Enne maksude kehtestamist tuleb mõelda, mida hakkab mõjutama ja kas see toob soovitud tulemuse. Coase suhtus kriitiliselt maksustamisesse. Kui lisakulusid (tehingukulusid) ei kaasne, peab probleemiga tegelema see, kes saab kõige rohkem kasu ja kelle kulud on kõige väiksemad. Otsuseid tuleb teha siis, kui veel kulusid pole tehtud.
Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon Inimeste jagunemine gruppidesse vastavalt nende sotsiaalmajanduslikule staatusele üksteise suhtes. Selle käigus jaguneb ebavõrdselt ka nende juurdepääs ressurssidele ja võimalus panustada ühiskonda, sh ühiskonna ideoloogiate/mõtteviiside kujutamisse. Ühiskondade tüübid kihistumise alusel Võrdõiguslikud - Vastastikusel kaubavahetusel põhinevad - Keegi ei rikastu oluliselt teistega võrreldes - Sotsiaalmajanduslikud, poliitilised religioossed vm hüved ei koondu samadesse kätesse. Seisuslikud ühiskonnad Pealikuühiskonnad - Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon - Sugulase aste mõjutab staatust, ent väiksemates ühiskondades jagub seda ka kaugematele sugulastele - Abiellumine ei ole piiratud seisusega Feodaalsed ühiskonnad - Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon
3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele. 60 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS EHK DIVERSITEET Koosluses kooselavate bioloogiliste liikide arv. Mida rohkem on liike, seda mitmekesisem on ökosüsteem.
ettevõtte majandusõpetusest, kaks juhtimisteadusest. Üks vanemaid (pärineb aastast 1974) kolmemõõtmelisi käsitlusi on välja toodud ettevõttemajandusõpetuses ettevõtte juhtimisel. Selle järgi saab eristada juhtimise personaalset, protsessuaalset ja struktuurset mõõdet (vt. joonis 1.5). Seda käsitlust on hakatud edukalt kasutama ka juhtimisteaduses. 19 Santalainen, T. jt. Juhtimine tulemuste järgi (vene keeles). Moskva: Progress_Univers, 1993, lk. 58 20 Napoleon Hill. Mõtle ja rikastu (vene keeles). Moskva: Natsala_Press, 1992, lk. 63 21 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 11-19 22 Käesolevas konspektis kasutatud üldmõistena ettevõtet või asutust Personaalne mõõde iseloomustab igasuguse tööprotsessi kõige tähtsamat elementi tööjõudu. Juhtimise personaalne mõõde hõlmab kõiki juhtimisfunktsiooni kandjaid, kellel on ühelt poolt sellealane kompetents ja vastutus juhtimisülesannete täitmise eest