kaheksanda koha jagamise. Ümberujumises alistas ta valgevenelanna Aleksandra Herasimenia ning pääses finaali. Finaalis lõpetas ta ajaga 24,63 ning seitsmenda kohaga. Euroopa meistriks tuli sel distantsil 23,55 sekundit ujunud hollandlanna Marleen Veldhuis. Isiklikud rekordid Triin Aljandi isiklikud rekordid 25 m basseinis. Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m liblikujumine 25,57 12. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 100 m liblikujumine 58,13 13. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m vabaujumine 24,58 14. detsember 2008 Rijeka Eesti rekord 50 m seliliujumine 28,20 10. detsember 2005 Trieste Eesti rekord Triin Aljandi isiklikud rekordid 50 m basseinis. Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m vabaujumine 25,29 15. august 2008 Peking 50 m liblikujumine 26,72 15. juuni 2007 Austin Eesti rekord
Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia Serbiaga sõdu, ning majandus langes. Kõige rohkem nähti vaeva sõja purustute korda tegemiseks, viletsalt on läinud
SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2
...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas.
Pealinn on Zagreb Elanike arv on u 4,5 miljonit Pildil on Zagrebi katoliku kirik Eesmärk Kultuuri- ja puhkereis, mis kestab 2 nädalat Reisi alguse veedame Zagrebis, kus tutvume vaatamisväärsustega, ülejäänud reisi veedame Rijekas, kus puhkame ja naudime soojasid ilmasid Ööbimine Zagrebis ööbime me 5 ööd hotellis Antunovic, mis asub Zagrebi kesklinnas, mille hind on 595 EURI Järgmised 9 ööd ööbime Rijeka hotellis Amabilis, mille hind on 2350 EURI Parim aeg reisimiseks Parim aeg Horvaatiasse minemiseks on mai lõpp, kuna siis on seal päikseline ja mitte liiga palav. Sellel ajal ei ole seal palju turiste ja meri on piisavalt soe u. 20 kraadi Keel Horvaadi keel kuulub lõuna-slaavi keelterühma, samasse keelegruppi kuuluvad ka serbia, bosnia ja montenegro keeled Vene keele oskajatele ei tee erilisi raskusi kohalikest arusaamine, sellest
Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W W Aadria meri W Atlandi ookean suhtes) 2p. Riigikord Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne vabariik Suuremad linnad Zagreb, Split, Rijeka, Osijek Lissabon, Porto, Coimbra 1p. Rahvastik: 6p. 4 489 409 (2009) 10 707 924 (2009) Rahvaarv ~79,3 in/km2 ~115,96 in/km2 Rahvastiku 77,6 eluaastat tihedus 73,9 eluaastat 84 eluaastat Keskmine 80,4 eluaastat 78,6 eluaastat
spetsialiseerus algkoolide õpetajate koolitamisele. 1875.aastal avati põllumajanduskool vastrajatud linnas Danilovgradis, kuid kool suleti paar aastat hiljem sõja tõttu. Sarnane kool avati ka Podgoricas 1893.aastal. 1899.aastal oli Montenegros 75 üld- ja 26 erakooli. Montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871.aastal. 1874.aastal alustas Montenegro Austria abiga peatee ehitamist Cetinjest Kotorise, mida hiljem pikendati Rijeka Crnojevicani ja edasi läbi kogu riigi. Sel ajal avati ka raudtee Barist kuni Virpazarini. Järsk kasv toimus majanduses; tekkis palju väikeärisid. Välismaine kapital, peamiselt Itaaliast, voolas paljudesse Montenegro ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa.
tütarlaste instituut, mis spetsialiseerus algkoolide õpetajate koolitamisele. 1875 avati põllumajanduskool vastrajatud linnas Danilovgradis, kuid kool suleti paar aastat hiljem sõja tõttu. Sarnane kool avati ka Podgoricas 1893. 1899 oli Montenegros 75 üld- ja 26 erakooli. Montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871. 1874 alustas Montenegro Austria abiga peatee ehitamist Cetinjest Kotorise, mida hiljem pikendati Rijeka Crnojevicani ja edasi läbi kogu riigi. Sel ajal avati ka raudtee Barist kuni Virpazarini. Järsk kasv toimus majanduses; tekkis palju väikeärisid. Välismaine kapital, peamiselt Itaaliast, voolas paljudesse Montenegro ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa.
annaabi.ee 
