Rumeenia, 04.05.2000). Nende valdkondade põhjal võib ka üldistada, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et ,,eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele (EIKo Leander vs. Rootsi, 26.03.1987), käsitlenud
” Igaühel on õigus elada omaette, ilma avaliku tähelepanuta ning võimalused luua ja arendada omal soovil suhteid teiste inimestega. EIK praktika on eraelu kaitsealasse arvanud füüsilise ja vaimse puutumatuse, soolise identifitseerimise, nime ja soolise sättumuse, seksuaalelu, õiguse identiteedile ja isiksuse arengule ning õiguse luua ja arendada suhteid teiste inimeste ja välismaailmaga. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Eraelu puutumatust võivad riivata ka meditsiini arenguga aktuaalseks muutunud küsimused (nt eutanaasia, katseklaasiviljastamine), samuti keskkonnaga seotud probleemid. Õigus oma kujutisele kaitseb üksikisikut tema näitamise vastu meedias ning õigus sõnale tagab seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud. Eraelu puutumatust riivab ka isiku vahistamisel tema
saladuse, au ja reputatsiooni kaitse, on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 17. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele on põhiõiguste hartas pühendatud eraldi artikkel 8. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist” 38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele andmetele (sh isikuandmetele), dokumentidele jt
seltskonda nautida115. Pereliikmetel on õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule116. Perekonnaellu sekkuvad sellised riiklikud mõjud, mis teevad võimatuks või raskendavad perekonnaliikmete kooselu. Näiteks võib pidada selliseks sekkumiseks isikult vabaduse võtmist.117 Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist118. Tänasel infotehnoloogia ajastul võib julgelt väita, et isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri aina laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse119. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele120, käsitlenud isikuandmetele juurdepääsu 112
menetleja huvi säilitada iga hinna eest arestitud vara olemasolev väärtus. Vara arestimise olemuse moonutamise oht vara võõrandamisel on mõistetavalt eriti suur siis, kui vara võõrandatakse ilma selle omaniku nõusolekuta, seega nii, nagu seda põhimõtteliselt võimaldaks KrMS § 126 lg 1 2 teise lause tekst. Arestitud vara ilma selle omaniku nõusolekuta võõrandamine on käsitatav ka süütuse presumptsiooni olulise riivena, sest selliselt toimides välistatakse võimalus, et kriminaalmenetluse tulemiks võib olla ka näiteks süüdistatava õigeksmõistmine või muul põhjusel arestitud vara konfiskeerimise välistatus. 8. PS § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus