mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Mittevaraline kahju- kui ei ole kahju otseselt rahas hinnatav ja kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb silmas pidada, et selline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Mittevaralise kahju tekitamisena käsitletakse au ja väärikuse riiveid, põhjustatud hingelised üleelamised, elu ja tervisele põhjustatud kahjud. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
otstarbekust, minimaalsust. (Eesmärk ohu ennetamine, väljaselgitamine, korrarikkumise kõrvaldamine; proportsionaalsus vähemintensiivsemast intensiivsemale meetmele, hinnates erinevaid ohu kategooriaid; otstarbekus kas valitud meede toob kaasa eesmärgi täitmise; minimaalsus kas tegemist on kõige vähem isiku (põhi)õigusi riivava meetmega (nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik). 3. Võrrelda õiguste riiveid. 4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi. 5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist. 1. Korrakaitseõigus jaguneb: - ohuennetusõiguseks, so avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamine ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamine; - ohutõrjeõiguseks, so ohu väljaselgitamine, ohu kahtluse korral ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine. Avalik kord on korrakaitseõiguse alusmõiste:
võimuelementidega. Üks kolmest Eesti Vabariigis kehtivast riigivõimuharust on kohtuvõim, mis sarnaselt teistele, toimib kindlate printsiipide eksisteerimise kaudu. Üheks oluliseks põhimõtteks on käesolevas töös analüüsitud sõltumatuse printsiip riigi kohtu ning kohtunike tegevuses. Nagu tulemustest nähtus, on nii Eestis kui ka Leedus hulgaliselt sõltumatuse printsiibi kui põhiseadusliku põhimõtte riiveid, mille all kannatavad teisedki printsiibid, eeskätt võimude lahusus. Sellises olukorras on raske hüpoteetiliselt väita, kumb kohtukord praktikas oleks riigile kasumlikum ja tooks endaga kaasa vähem vigu, kuivõrd kahe süsteemi põhiseadustes on hulgaliselt printsipiaalseid erinevusi, mis muudab nende võrdluse tihtipeale raskeks. Vaatamata eelmainitule, julgeb käesoleva töö autor asuda seisukohale, et Eesti Vabariigis
Järelikult ei saa lubada ilma piiriklauslita õigusi piirata igal mõeldaval põhjusel, vaid selliste põhiõiguse piiramiseks peab olema kaalukas põhjus. Säärane kaalukas põhjus saab olla ainult PS-s eneses sisalduv põhjus. Põhiõigused sisalduvad PS-s ja on õigusnormi hierarhias samal tasandil ülejäänud PS normidega. Sellest tulenevalt peab piirangu põhjus tulenema PS-st. Siiski ei saa kõik PS normid õigustada ilma piiriklauslita põhiõiguste riiveid. Näiteks ei piisa § 87 p-s 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse pädevusest viia ellu riigi sisepoliitikat, selleks et keelustada tuumakatsetusi teaduslikel eesmärkidel. PS säte, mis õigustab ilma piiriklauslita põhiõiguse riivet, peab sätestama materiaalse printsiibi. Et PS materiaalsed printsiibid jagunevad individuaalseid ja kollektiivseid ehk ühiskondlikke huve teenivateks – esimesed on põhiõigused, teised muud materiaalsed PS
rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.Mõistetavalt ei pruugi end kannatanuks pidav isik nõustuda ka Riigiprokuratuuri põhistatud määrusega, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks. Ka sellises olukorras, tulenevalt PS §-st 15 ja vastavalt KrMS §-le 208 on talle tagatud kaebeõigus. Kuid püüdes vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid on seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi - advokaadi vahedusel.3-1-1-56-05 RK PSJV OTSUS 3-4-1-7-17 6. JUUNI 2017 Kohtuasi Heldur-Valdek Seedri 19. märtsi 2017. a kaebus tuvastamaks, et on rikutud tema õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 48 ja 60: ,,Seadusandja on karistusseadustikus näinud ette kuriteokoosseisud nii ühinemisvabaduse (KarS § 155) kui ka passiivse valimisõiguse (KarS §
annaabi.ee 
