Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Hyperketonemia producing ketoacidosis Laura Pajumaa Richard Riispere Maarek Toom Definitsioon? - Vere happelisus(atsidoos), mis tekib diabetus mellitusest põhjustatud ketokehade rohkusest veres(hüperketoneemia) - Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks
Aminohapete süntees ja vajadused erinevatel loomaliikidel Richard Riispere Eesti Maaülikool 5.12.2014 Sissejuhatus • Aminohapped -> Valgud 22 Standardset aminohapet http://en.wikipedia.org/wiki/Protein#Nutrition • Loomad ei suuda ise sünteesida kõike 22-te aminohapet. • Aga nt. proliini suudab organism ise sünteesida, pole vaja omandada. (Osborne,T.B, Mendel,L.B, 1914:326) http://glossary.periodni
Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga
Richard Riispere 12B Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma
Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe).Romantism:maailmavaade mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust. Kaasnes huvi rahvaluule ja muinasjuttude vastu. Romantik oli ka K.J.Peterson. ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik. Eestlasi hakati vaatama kui salapärast mustset rahvastm kes on kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab elus esivanemate varandust.
Piet Mondrian Richard Riispere 12b Elulugu Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis. Ta elas seal oma esimesed 8 aastat. Mondrianil oli kaks venda ja üks õde, neljast lapsest oli ta vanuselt teine. Isa Pieter Cornelis Sr. oli algkooli direktor ning oli ka amatöörist maalikunstnik ning joonestaja. Mondriani onu Frits Mondrian oli iseõppinud maalikunstnik, eriti huvitus tema töödest vene õukond. Enne 1912 aastat oli ta nimi tegelikult Mondriaan, aga Piet muutis oma
Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi” Tähtsamad skulptorid- Antonio Canova “Amor ja Psyche”. Bertel Thorvaldsen”Kristus”
Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega, rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse
annaabi.ee 
