ta tagasi ei helistanud, küll aga helistas ta emale, kelle telefon oli välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm ja Pille-Riin ei julgenud enam oma tuppa minna see- eest jäi ta hoopis elutuppa magama.Hommikul ärgates hakkas ta asja uurima ja nii nagu selgus oli ta ema kuuks ajaks Kreetale sõitnud!Raadiost teatati, et kooli ei pea minema, sest sinna oli öösel sisse murtud, seega jõi ta oma kohvi ära ja läks oma sõbranna Merili poole, kes elas Pille-Riiniga samas tänavas, kuid ka Merilit polnud kodus.Siis suundus ta Sergo poole arvates, et Sergo võiks midagi Merilist teada (kuna Pille-Riinile tundus, et Merili ja Sergo vahel susiseb midagi).Sinna jõudes kuulis ta, kuidas korteris oli suur lärm.Ukse kella lastes, avas ukse mingi poiss bokserite väel, keda kutsuti Beniks, nagu hiljem selgus.Pille-Riinilt võeti jope ning viidi see kuivama ja seejärel surus poiss Pille-Riini vastu seina ja proovis
Usun, et lugejal on soov teada, miks peategelane teistele, eriti naistele, valetab. Arvan, et Toomas Nipernaadi elas oma unistuste maailmas. Jutus kellena ta töötab ja millega tegeleb, avaldus pigem tema soov olla keegi teine, kui ta parasjagu oli. Kuna ta oli kirjanik, siis ei olnud tema fantaasial piire. Ta tahab aidata ilusaid ja vaeseid tütarlapsi, aga tal pole neile pakkuda midagi muud kui illusiooone. Ent kui ta satub vastamisi enda teisiknatuuriga, Maret Vaaga või Pille Riiniga, kes samuti reaalsuse välja vahetanud illusioonide vastu, siis Nipernaadi pahaneb: enda peegelpilti ta näha ei või. Kõigiti püüab ta tütarlaste illusioone purustada, selgitades Maret Vaale pärilaeva saabumise võimatust ja paljastades Pille Riinile unistusmaailma kõledust. Miski ei häiri teda rohkem kui Maret Vaa unistuste samastamine enda fantaasiaga. Nipernaadi-lugude juures ei saa ka kuidagi mööda minna faktist, et mõnikord pole ta midagi muud kui fookus, mis laseb
· Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut · Isu meremehe elust täis · Vestlus Lassiga · Jõuab Ingelandi, avastab, et Aet Elme on surnud · Kokkuvõtvalt reisi kohta Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad
· Poisid olid valmis noorte bändide konkursiks. Peale kontserti tunnustati neid, kui konkursi parimate laulusõnadega bändi. · Markus jättis Kristiina maha ja hiljem saadi teada, et Kristiina on rase. Esso ja Hele-Riin läksid tülli. · Poisid rääkisid Markusega tõsiselt tema tekitatud probleemist, kuid Markusel oli asjast ükskõik. · Kool oli läbi ja koolis toimus jõulupidu. Esso sai suhted Hele-Riiniga korda. Keset jõulupidu tormas huvijuht Piret Palm poiste juurde ja andis rõõmustava teate, et poisid saavad päev otsa stuudio aega, mida nad saavad kasutada enda lugude tarbeks ja ka kooli hümni sissemängimiseks. Iseloomustus Markusest Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Ta oli enda arvates täiskasvanud ja elas oma reeglite järgi. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis.
Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, ent eriti don Quijote'ga, seda nimelt ümvritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid tema vahendid ei sobi tollele tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. Nipernaadi nagu ka
Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, eriti don Quijote’ga – nimelt ümbritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid Nipernaadi valitud vahendid ei sobi tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis
Pille- Riin ütles, et see on maailma äär. Uurisid vanaisaga jälgi. Rahvasaadik Pimpa. Pille-Riin mängis Jüri ja Anuga valimisi. Pille - Riin polnud kunagi valimistel kaasas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Teised seletasid siis talle. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis Pimpa kahe häälega. 42 Autovänt. Isa käis ikka Pille-Riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks Pille-Riin üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kaasas kõver suur raudnael, mida ta nimetas autovändaks. Oodates nad mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitasid ja suretasid autot. Ema tuli ja nad läksid koju. Kuuseehted. Käes on jõulud ja Pille-Riin tahtis kuusele ehteid panna. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru.