E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: *rahulikult mõtisklev, ajuti isegi konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H
Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et õige luule on emotsionaalne luule, see asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks kujundlikkus. Mats Traat kassetipõlvkonda, mida ühendab elujaatav hoiak, maailma avastamine ning ränga minevikuga arvete õiendamine. Teoses kirjutab autor loodusest, tunnetest, isamaast. Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Tema loomingut iseloomustab kohanemise või kohanematuse teema
ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti
-Mats Traat -Jaan Kaplinski -Hando Runnel -Viivi Luik https://www.youtube.com/watch?v=KiocXakwVNk 1.3. Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi11, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3
Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest.
annaabi.ee 
