püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Luulekogust: *Selles kogus, on põhiliselt kõik luuletused, armastusest või ihast ja tüdrukutest, aga samas on ka humoorikaid luuletusi. Omapärane on selle kogu juures see, et esiteks pole neil luuletustel pealkirju, luuletuse nn. ,,pealkirjaks" on luuletuse esimene rida. Ja
rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) 4 · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976)
rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Runneli keelekasutus on väga lihtne ning arusaadav igas vanuses lugejale. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) 4 · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976)
tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu ,,Kodu-käija"(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H. Runneli senisest loomingust. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991). ,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli
Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel. Tegelikult oli asi vaid vahepeal väga kitsaks muutunud luule piiride avardamises: Riimitud värss on laevasõit jõgepidi, / vabavärss meritsi. // Kõige rikkamad sadamad / asuvad jõgede suudmeis ( "Traktaat riimitud ja riimimata värsist" 1996). Krossi luulekogud " Lauljad Laevavööridel" (1966) ja "Vihm teeb toredad asju" (1969) on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja
rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Eesti Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2003 andis Eesti valitsus Hando Runnelile elutöö preemia(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm). Lugudesari Hando Runnelist on mõeldud nõnda, et tema kohta lugeda oleks ühtaegu huvitav ja õpetlik
koguga on Vilep end leidnud (Palm 2007). 4.4. Värsitehnika Kõlakujunditest leiab kasutamist peamiselt lõppriim, millel on eriti intensiivne instrumentaalne toime. Lõppriim osaleb ka luuletuste rütmiimpulsi kujunemises. 61 Domineerib riimiskeem, milles riimuvad stroofi paarisarvulised värsid, paarituarvulised värsid on riimimata. Stroof jaguneb süntaktiliselt kaheks osaks, nn perioodiks. Neid kahte perioodi autor riimibki. Kogudest võib leida ka paaris- ja ristriimilisi stroofe, mille arv kasvab hilisemates kogudes. Luuletuse riimiskeem võib muutuda keset luuletust, autor ei hoia ühest riimiskeemist luuletuse jooksul läbivalt kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema". ,,Ilmapuu", ,,Tahaksin olla", ,,Mutionude vaidlus" ja ,,Suvi", mille
olnud, et pööre Krossi luules tähendab pöördumist klassikaliste vormide juurest enam-vähem vabavärsi poole. Eeskujusid hõlbus näidata. Iseloomulik see, et pöördub jätkuvalt ajaloo teema poole, aga kasutab tuleku nimel ajalugu ära. Tulevikku vaatamine, tõotused õhus. Krossi kõige suurejoonelisem vastus rünnakutele, mis 60ndal algavad, on värsivormis traktaatriimitud ja riimimata värsis. Manifesteerib vabavärsi vabadust. "Vihm teeb toredaid asju" intiimsed kõlad 1969. Muutub rahvuslikumaks. Ajalookangelased võivad oleviku-tulevikuga seostuda, aga roll muutub. Ajalugu on olnud enne ja varem ja see pole tühipaljas tulevikupikendus. Tulevad tegelased luulevormis, kes sobiks tema proosasse. Üks esimesi kangelasi Krahv Manteuffel. 60ndate lõpus, 69 on üleminek proosale alanud. Esimesi novelle avaldanud, kus Krossi edaspidised proosakvaliteedid hakkavad välja arenema
annaabi.ee 
