tundub sellisena, pärast talve staatilisust. Taas rohkem päikest ja rohkem rõõmu detailidest on piisav kontrast, et panna luuletama ka inimene, kes seda muidu ei tee. Andega kirjutajale on aga taasärganud värviküllus isegi nagu kerge kohustus luuletamiseks. Mu süda laulab: laula! Sõnu sööstab suhu! Nad tikuvad mu sulge kogelusest, ürgsest kisast, Neid sipleb silpidena ärevuses: kuhu? Neid ruugeb riimiks, kipub rütme ringiks, Neid reastub värssekooriks, andub vaikseks salmiks. Mu süda laulab: laula! Ja ma laulan. Lisaks kirjutamistuhinale, mõjub kevad Underile ka teistmoodi, nagu kirjeldab "Sirelite aegu": "Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: / mu süda õhetab kui hõõguv ääs - / Ah, sirelite õitseaeg on käes! / Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!" või "Jürikuu hõiskamine" - "Kuidas, kuidas paigal seista / ega mitte käega puutu / sesse punga leheksmuutu
Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate
kui põhjarannik kõrgekaljuline veel uhkemana merest tõusvat näib siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, näos kumab eha vastuhelgi vask. Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ning lehestikus taltub tuule käik. Kui koduranna öö, kus torm ei puhke mu arm on vaikiv, aga rangelt uhke. RIIM Riimiks nim kahe või mitme sõna sise- või lõpphäälikute kokkukõla värsside lõpul. Kui sõnade häälikuline kokkukõla on alates pearõhulisest silbist täielik, siis on riim täisriim ( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks ( püstipäi: müüri jäi, joosta: soos ta ). Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1
Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks
Luuletajad olid ühiskonnas väga hinnatud. Luuletajate kõrval tegutsesid meelespidajad nad jätsid meelde kõik, mida luuletajad ütlesid. Nad võisid meelde jätta sadu qasida'sid. Neid ei austatud nii palju kui luuletajaid. 8. sajandil pandi kirja esimene luulekogu islami-eelse aja parimaist luuletustest. Luule kõrval eksisteeris ka varajane proosavorm. Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms.