Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus – venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel
olulised ei jäta endast jälgi. Arheoloogi eesmärk pole võtta materjali kui tõendit, st samad asjad eri kohtades viitavad samale arengule, seega ei saa üheselt üle kanda. Järjest rohkem tähelepanu hakati pöörama big-mani ja chiefdomi mudelile, mille puhul anti mõista, et see väga kitsal alusel( polüneesia kant, kas saame teha selle põhjal üldistusi?). N. Joffe arvates oli chifdom hoopis tupikaste, tsükliline, mis riiklusesse ei jõua. Sellest tulenevalt hakati rohkem tähelepanu pöörama paraleelsetele arengustsenaariumitele. Kaks mudelit: kollegiaalsem(kollegiaalne omandivorm püsib kauem, samuti sugulussidemed, sotsiaalsed hierarhiad pole nii suured, ühised ehitised, peod) ja individualistlik(pealikud spetsialiseeruvad kaaskondlaste gruppi väljaarendamisele ja pealikeveheliste võrgusuhete väljaarendamine-abielud, kingid - kogukonda, kui tervikut, ühendavale pööratakse vähe tähelepanu) arengumudel
selleks, et kasvatada kodanike heaolu. Sots.dem. uues 1930. aastate majanduslikes mõtlemises ühisjooni J.M. Keynesiga: 1929. alanud depressiooni põhjuseks ei ole raiskamine vaid vähene tarbimine rahva ostujõu turgutamine. Sotsiaalpoliitika pole raiskamine vaid rahvamajanduse produktiivne osa . SAP rahvakodu ja riiklik majanduspoliitika 1930ndatel aastatel Riiklikud investeeringud peab suunama majandusliku kasumit tootvasse sfääri. Riiklusesse, sidesse, infrastruktuuri. SAP depressiooni ja tööhõiveprogramm (1930). 1932. algas majandusprogrammi ellurakendamine: algas Rootsi sots.dem. pikk valitsusperiood 1939-1976 (koos vahelduvate parteidega). Parlamentaarse toe majanduspoliitikale kindlustas 1933 sõlmitud leping SAP ja talurahvapartei (Bondeförbondet) vahel. Poliitiline kompromiss ehk lehmakauplemine sotsid lubasid kergendada põllumajanduse probleeme ja vastuteeneks põllumehed toetasid sotside
tähendab, et mitte ükski sündmus ei pruukinud olla 100% seal ajal ja on arvestatud tagantjärgi. Polis Arhailine periood, mil Kreeka polis oli täielikult välja kujunenud. Polis kujunes paralleelselt nii emamaal kui ka koloonias. Polis oli väike, ka maakonnad olid väikesed. (Pm nagu Eesti suurune ala, kuhu peab 500 polist mahutama). Algselt tähendab polis ainult linna, hiljem lisandus ka see kollektiiv ja kodanikud. Polis- linn, polites- kodanik, politeia- riigikord, politika- kõik riiklusesse puutuv. Naised ei kuulunud poliitiliselt kodanike hulka. Samas nad olid ikka kodanikud, nad pärandasid kodanikuõigust ja kultuses osalesid ka. Osalesid pidustustel, olid preestrinnad jne. Polis pole vaid poliitiline organisatsioon, vaid ka kultuslik, kuna koos austati jumalaid. Sotsiaalne struktuur Enamuse moodustasid põlluharijad. Kõik, mis teatakse, põhineb Hesiodose "Tööd ja päevad". Talupojad ei elanud tingimata maal. Vahel linnade vahel külasid ei olnudki
Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a
annaabi.ee 
