See tunnus eristab õigusnormide kogumit ürgkogukondliku ühiskonna tavadest ja teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik. Õiguses väljendub riigi tahe. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. Tänapäeva 2 demokraatlikes riikides on õigus selleks vahendiks, mille abil riik piirab enda ja oma organite tegevust, püsides seadusega kindlaks määratud raamides. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. Sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. Rikkumiste korral kohaldatakse ka karme karistuslikke
Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniks→õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.
Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud (kinnitama, heaks kiitma, õigusjõudu andma) normide kogum. Demokraatlikus riigis peab ta arvestama normidega, mis sisalduvad rahvusvahelise õiguse aktides, inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimul olev poliitiline jõud. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Norm , kui üldise reegli mõiste. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga - ära hoida riigi poolt kehtestatud õiguse rikkumisi kohaldades vajadusel rangeid karistuslikke meetmeid. Õigus peab vastama ühiskondlikule õiglustundele. Mandri – euroopa õigusperekonnas , kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õigluse seaduses. Anglo-ameerika õigusperekond kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava.
endast terviklikku süsteemi. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 6 Õiguse alused 3. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. 5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniksõigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid.
sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt. alaealised). Viimasel juhul kehtestab seadus sunni kohaldamise täiendavad piirangud või muud nõuded. Seadusega sätestatud juhtudel võib haldussunni kohaldamisel füüsilistele isikutele olla erisusi ka sõltuvalt isiku tervislikust seisundist, tööalasest staatusest, riikkondlikust kuuluvusest jne. Haldussunni subjektideks võivad olla kõik juriidilised isikud. Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite (ametiasutuste) suhtes. Siinjuures juriidiliste isikute suhtes kohaldatav haldussund reguleeritakse eraldi õigusaktidega. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate sunnivahendite ring ning kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest
sõltuvalt haldusõiguserikkumise iseloomust või kohaldatava sunnivahendi eripärast. Samas võib mõnda liiki haldussunni vahendeid kohaldada ka isikute suhtes, keda ei saa võtta haldusvastutusele (nt. alaealised). Viimasel juhul kehtestab seadus sunni kohaldamise täiendavad piirangud või muud nõuded. Seadusega sätestatud juhtudel võib haldussunni kohaldamisel füüsilistele isikutele olla erisusi ka sõltuvalt isiku tervislikust seisundist, tööalasest staatusest, riikkondlikust kuuluvusest jne. Haldussunni subjektideks võivad olla kõik juriidilised isikud. Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite (ametiasutuste) suhtes. Siinjuures juriidiliste isikute suhtes kohaldatav haldussund reguleeritakse eraldi õigusaktidega. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate sunnivahendite ring ning kohaldamise menetlus erineb füüsiliste isikute suhtes kohaldatavatest sunnivahenditest
annaabi.ee 
