Vabadussõjalaste liidud sulgeti ning vahistati. Põhiseaduse muudatusega sai president õiguse parlamendis seaduste jõustumise takistamiseks ja parlamendi laia saatmiseks. 2.oktoobril 1934.aastal saatis president parlamendi laiali, kuna Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning see nõudis demokraatia taastamist. Rahvuskogu võttis vastu kolmanda põhiseaduse, mis oli koostatud Pätsi tegevust pälvivalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks: Riigivolikoguks, kus olid enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi. Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis
Uus riigivanem valitakse viieks aastaks. Põhiseaduse muudatuste maksma hakkamisel ametis olev Riigivanem loeti peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts. 6 1938. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riigivanem asendati Vabariigi presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale. Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt. Demokraatial põhinev riigikord asendati autoritaarse diktatuuriga. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.
takistada parlamendis seaduste jõustumist või saata sootuks parlament laiali. 2. oktoobril 1934. aastal see juhtuski. Kuid miks? Vastus on väga lihtne- Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning nõudis demokraatia taastamist. Kehtestati range tsensuur. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu, mis oli ebademokraatlikult moodustatud- Pätsile soodsalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks kojaks: Riigivolikoguks, kus olid põhimõtteliselt enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad inimesed, ja Riiginõukoguks, kus olid Pätsi poolt määratud kodanikud või vastavalt ametikohale määratud inimesed. Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks piirati selle põhiseadusega kodanikuvabadusi. Eesti esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, üks valitsemiskorra muudatajaid 1934. aastal. Johan Laidoner, kes samuti oli
jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. Tegelikkuses 1938. aasta põhiseadus autoritaarsust ei vähendanud. Mitmeski mõttes seadustati isegi täiendavad demokraatia piirangud, mis olid kujunenud välja praktikas 1934. aasta põhiseadust rikkudes. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi
Uusi valimisi ei korraldatud, ametisse jäi 1933. aastast riigivanemaks olnud Päts ning tema juhitav üleminekuvalitsus.[19] Valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama Vaikivaks ajastuks. Järgnevate aastate jooksul kujundas valitsus välja kutsealaste ja kohalike omavalitsuste struktuuri ja 1937. aastal võttis Rahvuskogu rahvahääletuse alusel vastu uue põhiseaduse, mille alusel nimetati Riigivanem Vabariigi Presidendiks ja muudeti Riigikogu kahekojaliseks (Riigivolikoguks ja Riiginõukoguks), uues põhiseaduses rõhutati ka kutsealaste omavalitsuste tähtsust riigielu korraldamisel. Esimeseks presidendiks valiti Konstantin Päts, kes kuulutas esimese seadusena välja amnestia poliitilistele vangidele. Ent jätkuvalt jäi kehtima kaitseseisukord ja sellega rakendatavad piirangud ning poliitilisi erakondi moodustada ei lubatud; seetõttu autoritaarne riigikord tegelikult jätkus.[20] Välispoliitika (1918–1939)
annaabi.ee 
