piiramise osas NSVL + SDV ja SLV 1970 Lääne-Saksamaa sõlmis NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades SDV idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 SLV tunnustas SDV, koostöölepingud majandus- ja kultuurivallas. NSVL ja Prantsusmaa 1966 Charles de Gaulle visiit Moskvasse, Pr astus NATOst välja, hakkas iseseisvat välispoliitikat ajama. Pr ja NSVL vahel algas majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 Brežnev Prantsusmaal riigivisiidil Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine Algas 1973 juulis Esimeses etapis osalesid välisministrid Teine etapp Genfis, 1973 september – 1975, läbirääkimisi pidasid diplomaadid ja eksperdid, konsensuse alusel tegutsemine Kolmas etapp Helsingis, 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada lõppdokumendi „Rahu, julgeolku ja koostöö nimel“ Lõppdokument koosnes kolmest korvist: 1
üsna eriskummaline. Samuti on Mitterrand väitnud, et töötas spioonina Vaba Prantsusmaa Vägede heaks. Ta kandideeris vasakparteide ühiskandidaadina presidendiametisse juba 1965. aastal, kuid kaotas Charles de Gaulle'ile. Ta kandideeris uuesti 1974. aastal, kuid kaotas siis Valéry Giscard d'Estaing'ile. 1981 õnnestus tal napi häälteenamusega d'Estaing'i võita ja temast sai esimene sotsialistist Prantsusmaa president. Aastal 1992 külastas Mitterrand riigivisiidil Eestit. Tema valitsusajal kaotati surmanuhtlus ning paranesid tunduvalt Prantsusmaa suhted Saksamaaga, osalt tänu isiklikele headele suhetele liidukantsler Helmut Kohliga. Jacques Chirac Jacques Chirac valiti gollistide partei UMP kandidaadina ametisse 1995. aastal napi eduga sotsiaaldemokraadi Lionel Jospini ees ja uuesti 2002. aastal, saavutades läbi aegade suurima valimisvõidu Prantsusmaa presidendi valimiste teises voorus Jean-Marie Le Peni üle. Viimane ametiaeg kestis 2007
oli Londoni ja Pariisi seltskonna juhtfiguur ning 1830. aastatel ka Londoni ajalehe Daily News moekolumnist. Aastaks 1860 kandsid nii mõnedki rafineeritud rõivaesemed prints Alberti nime. Oli olemas Alberti ülekuub ja Alberti ratsakeep. Sajandi lõpupoolel oli meheliku rõivastumisstiili etaloniks saanud järgmine Walesi prints Edward.See mees oli sobivalt riides nii õhtul, kui päeval, purjetamisel ja jahilkäigul, riigivisiidil ja kodusel ballil. Kahekümnes sajand: mitmepalgeline ajastu. 20.sajand on üha kasvava linnastumise sajand. Sajandi keskpaigas elas 30% kogu maailma rahvastikust linnades, kuid nüüdseks elab linnades juba peaaegu 50% elanikkonnast. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alates I Maailmasõjast tõi pea iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia
oli Londoni ja Pariisi seltskonna juhtfiguur ning 1830. aastatel ka Londoni ajalehe Daily News moekolumnist. Aastaks 1860 kandsid nii mõnedki rafineeritud rõivaesemed prints Alberti nime. Oli olemas Alberti ülekuub ja Alberti ratsakeep. Sajandi lõpupoolel oli meheliku rõivastumisstiili etaloniks saanud järgmine Walesi prints Edward.See mees oli sobivalt riides nii õhtul, kui päeval, purjetamisel ja jahilkäigul, riigivisiidil ja kodusel ballil. Kahekümnes sajand: mitmepalgeline ajastu. 20.sajand on üha kasvava linnastumise sajand. Sajandi keskpaigas elas 30% kogu maailma rahvastikust linnades, kuid nüüdseks elab linnades juba peaaegu 50% elanikkonnast. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alates I Maailmasõjast tõi pea iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Võtmesõnaks sai tehnoloogia
tunnustust saavutada. 16.11.1918 sai Tõnisson ajutise valitsuse portfelita ministriks. Ta muretses Soomest Eesti armeele relvi ja oli ka Eesti esindajaks Pariisi Rahukonverentsil. 1919. aastal sai ta Strandmani valitsuses välisministri koha. 18.11.1919 - sai ta peaministriks. Tema valitsemise ajal kirjutati alla ka Tartu Rahule. Tõnisson oli kokku 4 korda peaminister või riigivanem. 1923-1925 ka Riigikogu esimees. Sel ajal käis ta Rootsis riigivisiidil. Riigivanemaks valiti Tõnisson alati kriisi aastatel. Näiteks 1930-1933 toimunud ülemaailmse majandus kriisi ajal devalveeris Eesti Krooni. See oli väga ebapopulaarne otsus tol ajal, kuid ometi vajalik. Pärast põhiseaduse hääletamisel lüüasaamist astus ta tagasi. Pätsuga ei saanud läbi, sest oli aatemees - eesti rahvas ja rahvus olid tema jaoks kõige tähtsamad. 1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale
annaabi.ee 
