suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Alguses heana tunduv demokraatlik võim ja sellese uskumine hakkas aga ajapikku järjest kehvemaks minema. Nimelt valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid liiga kiiresti vahetuma. See oli tingitud sellest, et oli palju väikeseid erakondi, kus iga partei soovis oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Just täna valitsuse pidevale vahetumisele hakkasid inimesed demokraatias kahtlema ning tekitas rahva seas rahulolematust. Samal ajal aga oli kommunistidel loodud Moskvas eriline organisatsioon, mis tahtis Eestit ning ka teisi Euroopa riike enda alluvusse saada
põhiseaduse kokkupanek võtab aega. Esimene põhiseasdus sai väga demokraatlik ja parlamendikeskne ning täidesaatev võim jäi parlamendi seadusandliku võimu kõrval nõrgaks. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti (sisuliselt peaministrit) nimetati riigivanemaks. Riigijuhi-instutsioon puudus. Aja jooksul selgus, et valitsused ja nendega koos ka riigivanemad hakkasid väga tihti vahetuma, tekkisid valitsuskriisid. Erakondi oli palju ja sageli juhtus, et mõni neist muutis meelt ja siis tuligi juba Riigikogu enamuse toetusest ilmajäänud valitsusel tagsi astuda. See andis erakondadele ebaproprtsionaalselt suure võimu. Pealegi olid erakonnad alles noored ja ebastabiilsed. 1920. aasta põhiseadust ei saa täitsa luhtunuks pidada. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused
Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon. Vene väed tungivad Eestisse 21. juunil 1940 esitab Johannes Vares-Barbarus presidendile venelaste poolt koostatud uue valitsuse nimekirja. Samal päeval luuakse Eesti NSV, 6. augustil liidetakse ENSV N. Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale saatmine. Juulis arreteeriti K. Päts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid) Teemant ja Kukk. Neile järgnesid Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad
välja sealt. Tegeles illegaalse poliitilise tegevusega. Hitleri hinnang Eluloost sai midagi teada aga oleks võinud rohkem olla, tema elukäigust oli ka midagi rääkitud. Oli rääkitud ka mingil maaäral tema poliitilise seisundis. Üldiselt oli töö suhteliselt hästi tehtud. Eesti Vabariik 13.12.12 Sisepoliitika Esimene põhiseadus vastuvõetud asutaba kogukonna poolt 1920. Riigivanemad: K.Päts, A. Rei, J. Tõsisson, O.Strandman, J.Teemant, A.Birk, F.Akel. 1.12.1924 toimus kommunistide riigipööre katse, Eestis 1929 oli põhiseaduslik kriis. 1.12.1924 uus poliitiline jõud vapsid, ees otsas olid A.Larka, A.Sirk. 1933 tuleb II põhiseadus, olulised võrreldes esimesega riigikogu liikmete arv langeb 50 ja eesti peab saama endale presisenti. ül 1-5 1.kuna ta tahtis anda riigikogule võimaluse otsustada, kelle hoolde usaldada see uus ülesanne
jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad rahvuskogule uue põhiseaduse eelnõu. Võetigi vastu uus põhiseadus, kuulutati pidulikult välja 1.jaan 1938 Kadrioru lossis. Eesti sai endale tõepoolest uue põhiseaduse. See oli tublisti mahukam seni kehtinust, varem sisaldas 89 paragrahvi, nüüd 150 paragrahvi. Praegu sisaldab 168 paragrahvi. Kodanike õigused ja kohustused (27 paragrahvi). Kärbiti oluliselt rahva osalust riigivõimu teostamisel, kadus ära rahva algatus.
puhkes Talvesõda Venemaa ja Soome vahel. Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon. Vene väed tungivad Eestisse 21. juunil 1940 esitab Johannes Vares-Barbarus presidendile venelaste poolt koostatud uue valitsuse nimekirja. Samal päeval luuakse Eesti NSV, 6. augustil liidetakse ENSV N. Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale saatmine. Juulis arreteeriti K. Päts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid) Teemant ja Kukk. Neile järgnesid Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000 inimest, aga kuna osa neist polnud kodus, saadi kätte umbes 10 000 ohvrit. 21. juunil puhkes sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sõja puhkemist viidi eesti väeosad
Kokku arreteeriti 1940. a jooksul üle 1000 inimese. Esimese okupatsiooniaasta jooksul keskendati vahistamised valdavalt kindlatele kategooriatele. Esimeses järjekorras sattusid löögi alla Eesti Vabariigi poliitilise politsei töötajad, sõjaväe juhtkond, endised valgekaartlikud emigrandid ja Eesti poliitiline eliit. Eesti Vabariigi endistest riigivanematest (kokku 11 isikut) vahistati esimese okupatsiooniaasta jooksul 9 inimest. 1942. a lõpuks olid kõik vahistatud endised riigivanemad maha lastud või vangistuses surnud, v.a Konstantin Päts, kes oli Venemaal vangis. Lisaks represseeriti esimese nõukogude aasta jooksul 2/3 endistest Vabariigi Valitsuse ministritest. Arreteeriti ka pooled kõrgemad riigiametnikud ja maavanemad ning 1/6 viimastest vallavanematest. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese.
annaabi.ee 
