2. territoorium, millel see avalik võim kehtib (lähtejoonest ranniku poole) - Lähtejoon väljapool asuvate saartesisalduv joon - valitsuse moodustab president parlamendiväliselt, valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust Õhuterritooriumid - luba peab olema küsitud enne piiri ületamist Parlamentaarne vabariik (Eesti) Riigiterritooriumi all: - riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu - on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon
Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president · Mihhail Gorbatsov - oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail19401944. · Vladimir Lenin -
põhimõtetest. Seega määrab pos. Õigus ära need õiguslikud kriteeriumid, millele õigusakt peab vastama, kui pole kooskõlas, siis on kehtetu ja tühine akt. Kõige põhilisemad kriteeriumid kajastuvad põhiseaduses ja mõnes üksikus seaduses. Õigusakti kehtivus ajas: määramata tähtaeg; aktis enda määratud tähtajani kehtib; aktis määratud sündmuseni või toiminguni. Kehtiv ruumis: kogu territooriumil; kogu riigi territooriumil teatud tunnustega alal; riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis on sätestatud. Kehtivus isikute ringis: kõigi isikute kohta(üldsubjekt); teatud isikute kohta(spetsiaalsubjekt). Õigusaktide eesmärk on reguleerida ühiskondlike suhete subjektide käitumist. Õigusakt toimib, kuni kindlaksmääratud ajani või kuni ta tühistatakse. Lõpetamise alused: 1) õigusakti ametlik expressis verbis kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine
Austraalia. b.i. Põhiseadus pole tingimata vajalik (UK-s pole) b.ii. Õigusaktid on laiali pillatud b.iii. Kehtib pretsedendi õigus b.iv. Vandekohus süü otsustab 12 vandemeest. Mõlemale neist õigussüsteemidest avaldas suurt mõju Rooma õigus! c. Islami õigussüsteem c.i. Arhailine c.ii. Seadysed kehtivad ka väljaspool riigiterritooriumi c.iii. Abielu on eelkõige mehe ja pruudi isa vaheline tehing c.iv. Igapäevane elu on detailsemalt reguleeritud (nt. palved teatud kellaaegadel) c.v. Kõik teod on jagatud 5ks: c.v.1.a. Keelatud c.v.1.b. Mittesoovitavad c.v.1.c. Ükskõikseks jätvad c.v.1.d. Soovitavad
saatuse poolt ette määratud ühendusse, kuigi tänapäeval on laialtlevinud individualism on oluline teada, et üksikisik ei suuda tänapäevamaailmas iseseisvalt hakkama saada, vaid ta peab nii või teisiti elama ühiskonnas koos teiste inimestega. Samas tule möönda, et riik ei kujuta mitte ainsat ühendust kus inimene elab ja võibolla ka tähtsaimat, kuid kindlasti möödapääsmatut. · Riigil on hulk ülesandeid: riigiterritooriumi kaitse, riigi seesmise õiguskorra ja rahu tagamine ning lisaks kalssikalistele veel mõningad kaasaegsed ülesanded: sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine, kultuuriliste püüdluste edendamine, kaitseriskide eest mis tuleneb tehnoloogiast kaitsemine, looduskeskkonna kaitse ja ka vastavalt ÜRO hartale osalemine rahvusvahelises tegevuses selleks, et tagada kriisipiirkondades inimõiguseid.
selle riigi kõiki laevu, teiste riikide sadamates olevaid tema sõjalaevu, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning väljaspool riigi õhuruumi lendavaid lennukeid või teisi õhu- või kosmosesõidukeid; 2) Kogu riigi territooriumil teatud tunnustega aladel (raudteed, sõjaväebaasid; kõik haiglad, nt karantiin; sadamad või piirivööndid, nt sulgemine); 3) Riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis vastavalt ka sätestatakse) Kehtivus isikute ringi osas: 1) Kõigi isikute kohta, st üldsubjekt (nii juriidilised kui ka füüsilised); 2) Teatud isikute kohta, st spetsisaalsubjektid (nt üliõpilased; ainult juriidilised isikud; kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud); 33. Õigusaktide süstematiseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse
annaabi.ee 
