ajal Aleksandria Eukleidese ,,Elementide" lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud endale peale parlamendi meelepaha, poliitiliste konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgmised 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II-le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamtu ,,Kodanikust" (De cive) , oma kavas oleva 3-köitelise filosoofilise peateose ,,Filosoofia elemendid", kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651. aastal ilmus tema kuulus raamat ,,Levitaan", mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitikafilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa: ,,Kehast" ja ,,Inimesest" . Oma 1688. aastal lõpetatud teose ,,Behemot", kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal. Vedi aega enne surma
Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese Elementide lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga suveräänsuse pooldajana tõmmanud enda peale parlamendi meelepaha, poliitilise konfliktide eest Pariisi, kus ta veetis järgnevad 11 aastat. Kaks aastat õpetas ta seal tulevasele kuningale Charles II'le matemaatikat. Aastal 1642 avaldas ta raamatu Kodanikust (De cive), oma kavas oleva kolmeköitelise filosoofilise peateose Filosoofia elemendid kolmanda osa, mis käsitles riigiteooriat. Veidi aega enne Inglismaale naasmist 1651 ilmus tema kuulus raamat ,,Leviatan", mida üldiselt peetakse tähtsaimaks ingliskeelseks poliitfilosoofiliseks teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa : Kehast (De corpore;1655) ja Inimesest (De homine;1658). Oma 1668. aastal lõpetatud teose Behemot kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal
8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte · Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega · Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega 9. Mis on demokraatia eeldused Almond ja Verba järgi? Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte,
või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel." - Jumal on andnud valitsejale teist laadi kohustused kui alamatele ja kui ta peab riiki juhtides rikkuma tavainimeste moraalireegleid, siis on see Jumala tahe. Samas traditsioonis Preisi Friedrich II "Anti-Machiavell" (1740). Töötab head riigiteooriat välja, kuid praktikas vastupidine. Praktikas: Richelieu (positiivsete seaduste eiramine riigi huvides; avalik ja erahuvi). Louis XIII peaminister - uskus sellesse, et kuninga väljaantud seadusi tuleb riigi huvides eirata, tuleks eraldada erahuvi ja avalikku huvi. Erahuvi ebakõlas terviku huvidega - valitseja ei peagi kaaluma nende huvide kokkusobimist, vaid seadused kõrvale jätma ja võrdlema ühishuvi erinevaid vorme. kodanikuõigustele ruumi ei jää
vanemad ei ole neile õpetanud mõnd käsitööd. 6. Platoni ja Aristotelese õpetus(ed) ühiskonnast ning nende arusaamad majandusest. Platon (a 427 või 428 – 347 või 348 eKr) oli filosoof-idealist, kes proovis kokku panna ühiskonna funktsioneerimiseks vajalikku printsiipide süsteemi ja plaani ideaalse ühiskondliku struktuuri tekkimiseks. Platoni põhiline teos majandusmõtte seisukohalt on riik (Politeia), kus on kirjeldatud riigiteooriat. Kuna Platoni arvates koosneb inimese hing kolmest osast (mõistuslikkus, käsitus ja ihalus), on ka tema ideaalriigis nendele kolmele hingeosale vastavat kolm osist või komponenti. Riigi eesotsas seisavad valitsejad-filosoofid, kelle hinges peab valitsema tarkus ja kes juhivad riiki jälgides jumalate (kosmose) seadusi. Sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine sise- ja välisvaenlaste eest. Rahvastiku kasv ja majanduse areng nõuab uusi maid ja uusi orje. Selleks on aga vaja sõdu, milleks
annaabi.ee 
