Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches
Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984).
saviplaatidele oli kantud linnade ja maade skeeme, andmeid veeseisude ja veejagamise kohta jne. Antiikajast on säilinud vanade õpetlaste käsikirjad võõraste maade kirjeldustega 2.Keskajal olid araablased suured geograafiahuvilised. Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 3. 16-17.sajand ajaloolise geograafia kujunemine. P. Clüver. Suurte maadeavastuste üldistus-üldmaateadus. 4. 18.sajand geograafia+statistika arendasid oluliselt riigiteadust. 5. 19.sajand geograafia kui teaduste süsteem. 6. Tänapäeval on oluliselt edendanud geograafiat vene geograafid. Vanim: Kuninglik Geograafiaselts. 1830. London. Suurim: Venemaa Geograafiaselts. 1845. St. Peterburg. Eestis: Eesti Geograafia Selts 1955. 4.Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Maa asub Päikesesüsteemis. Päikesesüsteem asub Galaktika ääremail. Galaktika kuulub Kohalikku Gruppi, mis omakorda kuulub Kohalikku Superparve. Kohalikud Superparved on pisikene osa Universumist
Keskajal viljelesid geograafiat eriti araabia õpetlased, kellest tuntuim oli Ibn Batuuta. Ka Eestimaa kandis maakaardile araablane Al Idris, kes 1154. a. märkis ära ka Tallinna. 16. saj. lõpus kuni 17. saj. kujunes ajalooline geograafia. Rajajaks oli P. Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on
juba tuttav Fr. Hoffmann teose Medicus politicus (Riigiarst), milles seletas meditsiini tähtsust erinevates õiguslikes aspektides. Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi (ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja võtavad. 18 ,,Suurim heaolu suurimale arvule inimestele!" oli utilitarismi loosung. 30 teenistuses ning tooma kasu rahvale. Arendati riigiteadust (Staat = riik = statistika). Preisi sõjaväekaplan Johann Peter Süssmilch (1707-1777) avaldas 1732 teose Göttliche Ordnung (Jumalik kord), millest sai esimene põhjalik Saksa populatsioonistatistika (sisaldas mh andmeid hügieenitingimuste ja epideemiate kohta). Meditsiinipolitsei kontseptsiooni autoriks oli J. P. Frank, tema teos System einer vollständigen medicinischen Polizey (ilmus 9-köitelisena 1779-1827). Franki lähenes teemale
annaabi.ee 
