Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“) Struktuur- 1 Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri funktsionaalne jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus Riigiteaduslik 4 Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ ) Tsitaadid: 1. „Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna
ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja
???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine.
taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Alauurimiseesmärgid mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel Teemal puudub riigiteaduslik fookus "Põlva maaparandusameti" sündroom liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem "Ühe arvu" sündroom selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida "Maailma uurimise" sündroom liiga lai uurimisfookus Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4
– Uurimiseesmärk – Soovitavalt ka alauurimisküsimused (mitte üle 6-7, mida kompaktsemad ja selgemad, seda parem) • ROHKEM VALIKU KÜSIMUS: – Hüpoteesid – enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel • Teemal puudub riigiteaduslik fookus • “Põlva maaparandusameti” sündroom – liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem • “Ühe arvu” sündroom – selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida • “Maailma uurimise” sündroom – liiga lai uurimisfookus • Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära • Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. Uurimisstrateegiad