Tee ja kohvi tundmaõppimiseni jäi veel terve sajand. Sokolaadijoomine saavutas peagi grotesksed mõõtmed nii Hispaanias kui ka Mehhikos, kus oli kiiresti tekkinud kohalik hispaania kogukond. Pärast pikki ja ägedaid vaidlusi kirikuga jäi lõpuks võit neile, kes väitsid sokolaadi olevat mitte söögi, vaid joogi, mis andis vabaduse juua sokolaadi ka paastu ajal. Hispaanias kaitsti sokolaadijoogi valmistamise oskusi võrdselt riigisaladustega ning nii pääseski jook teistesse Euroopa kuningakodadesse alles aastakümnete pärast, peamiselt kuninglike abielude kaudu. Hispaania lihtrahvani ei jõudnud sokolaad veel niipea, seda juba ainuüksi hinna tõttu. Ube kasvatati noil aegadel ainult Uues Maailmas ning transport tõstis niigi kallist hinda veelgi. Hind hakkas tuntavalt langema alles seoses ubade jahvatamise 4
6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. §6. Teabe kogumine (1) Võimalike õnnetuste väljaselgitamisel, nende tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel võtab komisjon aluseks järgneva taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideldatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjää rid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja -valgalad, veereiim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika;
5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. § 6. Teabe kogumine (1) Võimalike õnnetuste väljaselgitamisel, nende tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel võetakse aluseks järgnev taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideltatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika;
nendelt makstavad maksud, majandamiskulud sisaldavad põhiliselt asutuste toimimiseks vajaminevaid kulusid (näiteks hoonete küttekulud, paberi ja muu kontoritarvete soetamise kulud), samas sisalduvad majandamiskuludes ka need kulud mis ei ole otseselt asutuste endi toimimisega seotud (näiteks Kaitseministeeriumis katseotstarbelise varustuse soetamise kulud, Maanteeametis teehoiu kulud, samuti sisalduvad siin erinevate uuringute tellimise kulud jne); muud kulud põhilise osa moodustavad riigisaladustega seotud asutuste kulud (nt. Kaitsepolitseiamet), teiste asutuste osas sisalduvad siin põhiliselt maamaksukulud. Suurima osa eelarvekuludest moodustavad reeglina eraldised viimastel aastatel 70-80% eelarvemahust, tegevuskulude maht jääb reeglina 20% juurde (alates 2009. aastast seoses kärbetega ca 16%) ning investeeringute osakaal on reeglina 8% ligiduses (alates 2009. aastast ca 5%, kuna järjest enam riigiasutuste investeeringuid tehakse läbi Riigi Kinnisvara ASi).
5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. § 6. Teabe kogumine (1) Võimalike õnnetuste väljaselgitamisel, nende tõenäosuse ja tagajärgede hindamisel võetakse aluseks järgnev taustinformatsiooni: 1) asustuse tihedus; 2) ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuse ohuga ettevõtted ja neis käideltatavad ained, tööstuse kontsentratsioon; 3) kaitseväe ja Kaitseliidu objektid (avalik osa ja riigisaladustega kaitstud osa); 4) infrastruktuuri paiknemine (side ja teede infrastruktuur, elektri-, gaasi-, soojus-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, jäätmekäitlus); 5) sotsiaalsfäär (haiglad, koolid, kinnipidamisasutused jne); 6) maastiku reljeef, pinnase geoloogia; 7) kaevandused, karjäärid; 8) metsamassiivid, sood ja rabad; 9) looduskaitsealad; 10) veehaarded ja - valgalad, veereziim; 11) ilmastikuolud; 12) muu piirkonna iseärasustest tulenev teave; 13) toimunud õnnetuste statistika;
annaabi.ee 
