Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud,
Testamendiga määras paterfamilias oma järglase võimukandja. Sellepärast ongi testamendi olulisem osa pärija nimetamine. Testamendi teel pärimise juures tehakse vahet testamendi tegemise võime ja võime vahel testamendiga pärida. Testamenti ei saandu teha erinevatel põhjustel nagu hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid. Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased. Vanemal ajal isegi naised. Testamendi järgne pärimine puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel.Vanim Rooma õigus tunneb kaht testamendi tegemise vormi Rahvakoosolekul tehtud testament 2.Testamentum inprocinctu testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel enne lahingut. 49.Pärandi vastuvõtmine ja vastutus pärandaja võlgade eest Pärand avaneb isiku surmaga. Pärandi saamise ja vastuvõtmisega on seotud terve rida pärimisõiguslikke küsimusi
Pärimise alused: testamendi teel või seaduse alusel. Testamendijärgne pärimine Isa määras sellega oma järglase, võimukandja. Piisas vaid pärija nimest testamendis,eeldati et siis läheb kogu vara. Seadusejärgne pärimine on tõenäoliselt vanem vorm. Kõigil pole võimet testamendiga pärandada.(hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid, orjad, välismaalased, isikud kelle õigusvõimet on piiratud, pojad ja pillajad) Võime testamendiga pärida puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemalt ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai pärijaks nimetada kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Testamendi tegemise vorm- rahvakoosolekul tehtud, juhatas preetor või rex. Pärandaja avaldas suuliselt oma tahet. Teiseks vormiks oli sõjakäigul rivi ees tehtud testament, nt enne lahingut. 12 tahvli seadusega tuli uus vorm- testament vase ja kaalu abil, rakndati mancipatio't. Hilisemad vormi poolest lihtsamad testamendid: holograafiline- kogu tekst pärandaja
· Prantsuse revolutsioon = kaasas halvim osa inimkonnast · Aristokraat, kes ei väärtusta tavainimese võimeid, samas esindab piirkonda, kus orjus likvideerub · Presidendina surus läbi immigratsiooni ja mässamist piiravad seadused (kehtis 1798- 1801) radikalismi leviku tõkestamiseks · Tugev keskvalitsus, kommerts- ja finantshuvid · Ebapopulaarsena kaotas valimised · Föderalistide partei likvideerub 1814, kuna said sõjas riigireetjate maine Jefferson · Suurmaaomanik Virginiast, kes üle 200 orja omanik · Teadlase tüüpi mees ja seltskonnategelane · Vaatamata taustale sai temast tavainimeste esindaja ja eestkõneleja: vabadus, vendlus, meeste võrdsus · Põllumajanduse huvide esindamine · Pooldas osariikide vabadust ja välispoliitikas sümpaatia Pr vastu, Inglismaa ,,Põlisvaenlane" · Presidendina salliv: sõnavabadus ! Demokraatia areng USA-s: ,,Jacksoni demokraatia" 1828-1850
Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud,
annaabi.ee 
