Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel olid linnaelus omas funktsioonid, mis leiavad järgnevalt käsitlemist. Segaduse vältimiseks on kasutatud mõistet maarahvas. See on ainuõige termin defineerimaks põlisrahvast Vana-Liivimal kahel põhjusel. Esiteks ei olnud välja kujunenud sellist rahvust nagu eestlased, selle uusaegses (eestlaste puhul 19. sajandi II poole kontekstis) konsolideeritud riigirahvuse kontekstis, mida me tänapäeval mõistame rahvuse all. Lisaks elas tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti aladel palju erinevaid etnoseid, näiteks vadjalasi, ja seega ei oleks õige kasutada põlisrahvuste mainimise puhul eestlaste, kui tänapäeval väljakujunenud kultuurrahva definitsiooni. Teiseks on mõistlik arvestada sellega, kuidas kohalik põlisrahvas ennast ise määratles keskajal/uusajal (etnoste enesereflektiivsus). Esimestes säilinud eestikeelsetes tekstides on selleks maarahvas
Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks! Itaalia ühendamise teed ja võimalused Itaalia killustatud ja Austria võimu all
n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus) Teiste riigi tegevusalade mõju majandusele n Strateegilised vajadused: veondusinfrastruktuur, riigirahvuse loomine, relvastuse väljatöötamine ja tootmine n Sõdade ja maksunduse seos n Keskkonnapoliitika n Heaolumajanduse harud: haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine otsene ja kaudne mõju XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused
Austria pealinna Viini piiramine 1683 - Habsburg-keiser ja Rooma paavst pöörduvad abipalvega Euroopa ristirahva poole, kuna muhameedlased on tungimas ristitud euroopa sdamesse. - Euroopa ,,päästab" Poola kuningas Jan sobieski koos oma abivägedega. - Seejärel Austerlased ,,vabastavad" kõik Ungari alad Türgi alluvusest (1687) - 1699 rahuleping Autria ja Türgi vahel: Austria sai endale kõik Ungari alad (ka Transilvaania) PUUDUV OSA !!! - Tugeva riikluse ideoloogia: - FWI ,, Preisi riigirahvuse õpetaja", kes nõudis alamatelt täielikku kuulelikust (Taust Luteri usus) - FW1 on ise eeskujulik ,,tööspilegas" - Rahvuslik voorus: Kohusetunne (Ülesannete täitmisel) - Lerne leiden ohne zu klagen! - Kuninga käsud realiseerib efektiivne ametnike ,,armee". - Kehtestati finantskontroll (Maksude laekumisel) - Tsentraliseeritud riigihaldus - Lääne-Euroopa efektiivsem isevalitsus ! - Vastutasuks sai aadel endale ,,Vabad käed" pärisorjadest talupoegade suhtes ning
Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus.
annaabi.ee 
