klass Suurbritannia sisepoliitiline elu Toimusid suured muutusedtähtsaimaks oli valimisseaduse demokratiseerimine Briti kaheparteisüsteemis tõusis konservatiivide põhirivaaliks leiboristid (Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid
sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele, nende taga nähti enamasti alamate harimatust, valgustamatust, aga ka kahjulikke riigipoolseid piiranguid. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate huvigruppide, eriti traditsionalistliku aadelkonna vastuseisu tõttu, pidama jäänud. Nii
kahtlemata kodus töötamise võimalikkusele. Sellisteks töödeks on näiteks erinevad kirjalikud tööd, mida sooritatakse arvutiga, interneti kaudu ja abil tehtavad tööd, aga ka näiteks tükitööd, mille toormaterjal ei ole mahukas. Selline töökorraldus võimaldaks tööturule tulla ka invaliididel, lastega kodus olijatel ja teistel, kellele töökohal igapäevaselt käimine raskusi tekitab. Et taolist süsteemi populariseerida, võimaldaksin ettevõtjatele tasuta riigipoolseid koolitusi ja teavitussüsteemi ning projektide käivitamiseks ka vastavaid dotatsioone ja stardipakette. Sarnast toetussüsteemi peaksin vajalikuks ka hooajatööde populariseerimiseks, mis võimaldaksid nii raskustes inimestel ajutiseltki kergemini toime tulla, aga ka näiteks õpilastel jt lisaraha teenida. Väga oluline on töökohtade säilitamine inimeste jaoks, kelle puhul võib juhtuda, et töökoha kaotamisel nad enam tööd ei leiaks
ka asjaolu, et erasektoris juba tehti palgakärpeid. Oluline oli ka see, et nii era- kui ka avalikus sektoris ei tähendanud palgakulude vähendamine mitte üksnes või valdavalt koondamisi. Võib arvata, et Eesti elanike leppimine raskete aegadega osutus lihtsamaks seetõttu, et head elu oli nauditud vaid mõned aastad ning mäletati veelgi raskemaid üleminekuaastaid 90ndatel. Nüüd on valitsus asunud tasapisi eelnevaid karme kokkuhoiumeetmeid leevendama -- nii on taasalustatud riigipoolseid sissemakseid II pensionisambasse ja suurendatud kärbetega vähendatud kulutusi sotsiaalsektoris. Kasutatud kirjandus Majanduse arengusuunad.pptx http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=12540 http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_majandus http://www.areng.ee/?id=12594&item=365
hierahilist korda. Faktiliselt on USA bürokraatia sama suur, kui see oli 50 aastat tagasi, ent samas on elanikkond kasvanud poole võrra. (Patterson, 2013, p. 334) Uue avaliku halduse ehk New Public Managementi (NPM) võidukäiguks võib pidada aega pärast II maailmasõda ja 1960-70ndaid, mil toimus heaoluteenuste kasv. Kuna kardeti vasakpoolsete vaadete levimist Ühendriikides, tekkis vajadus pakkuda ka oma kodanikele rohkem riigipoolseid teenuseid.Muutunud riigistruktuur nõudis riigi ümberkorraldust, sest riigi tegevuse laienedes ja keerukuse kasvu tingimustes ei olnud enam võimalik traditsioonilise avaliku halduse põhimõtetega riiki juhtida (Britannica, 2014). Tekkis vajadus detsentraliseerimiseks, seega said kohalikud omavalitsused suure osa avalike teenuste osutajaks, loodi valitsusvälised agentuure (nt pensionifondid, haiglad jms). Paljud ülesanded delegeeriti edasi avalikust sektorist MTÜ-dele ja erasektorile
annaabi.ee 
