kujund on, ei tea, novot, meie ka ei tea, lavastaja ütles, et laulge kujundit, peaksime laulma 4- häälset kujundit." UUS PILT Leandro: Stimorol, algupärane kõva mekk. C: Pedigree Pal on pensionärile parim. Leandro(suudleb Clarice kätt): Emand Clarice, kutsun seansule, tulnud rida uusi uudiseid: Pada kuningriik justkui välja surnud, kuningas lukustanud end kambrikesse, Prints riigist teadmata suunas lahkunud, kriis on küpse. Clarice: Järelikult on meil soodne võimalus riigipiruka jagamiseks. Leandro: Väga soodne, kuid kuidas me teda jagame, kas pikuti või põiguti? Clarice: Me jagame ta ära terviklikut. Leandro: Missugust taktikat pakute? Clarice. Ma pakuks äkki välja linnade põletamise. Leandro: Ooo, ei maksa, see teeb ilma liiga soojaks." Clarice: Järelikult jääb meil järgi vaid must pee. Leandro: Oo, see on pikantne, see on mulle parim (paneb käed Clarice pepu juurde ja uurib sobivust).
( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti lehmakauplemisest, riigipiruka jagamisest, portfellide valsist. Rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemise ja rahva võõrandamist riigist. Ühinenud agraarpartei lagunes, liikmed lahkusid. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Vabadussõdalaste esiletõus- külvasid mässu algeid. Põhiseaduse kriis väljapääsu nähti uues konstruktsioonis ja presidendi ametis. Vabadussõdalased asusid põhiseaduse muutmist toetama. Uus
Peale seda keelati kommunistlikud ühingud. Suur kriis Majanduskriis 1930-1934 Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast.
riigivanem. Riigivastased: 1) Vene impeeriumi taastamisest huvitatud vene emigrandid, 2) baltisaksa parunid, 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus. Suur kriis 1929. algas ülemaailmne majanduskriis. Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse
Kujunesid eeldused üleminekus autoritaarsele reziimile. Eestit tabas majanduskriis, mille ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, korraldati hädaabitöid ja lõpuks langetati otsus ka krooni devalveerimise kohta 27. juunil 1933. Riigile oli ootamatuks sisepoliitiline kriis: stabiilsus asendus rahulolematusega kõneldi erakondlikust korruptsioonist, erakondlike huvide eelistamisest riiklike ees, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, lehmakauplemisest ja riigipiruka jagamisest. Ohumärgiks sai ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Neile kriisidele lisandus veel põhiseaduse kriis: Riigikogul olevat liiga suur võim ja väljapääsu nähti uues põhiseaduses ja presidendi ametis. Ka vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutmist toetama: kaks referendumit kukkusid läbi, oktoobris 1933 peetud referendum tõi vabadussõjalastele võidu. Valmistuti Riigikogu ja riigivanema valimisteks, mis pidid toimuma aprillis 1934
Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi. Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. 1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus. Ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks Riigikogu ja valituse kõrvale presidendi amtikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel.
annaabi.ee 
