kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25
Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkab käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25
duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad. Eesti marga käibelelaskmine 1919. aastal Poliitiline ja majanduslik taust 24. veebruaril 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Novembris algas Saksamaal revolutsioon ning pärast vaherahu sõlmimist sõdivate poolte
II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland. Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt
aeg. 4 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA 1.1. Eesti marga sünd 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisev vabariik, mis tõi kaasa vabanemise Vene impeeriumi koosseisust. Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks.
Olukord stabiliseerus veebruaris, mil tulid tervaviljalaevad Inglismaalt. Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud. Pärast sakslaste lahkumist võtsid nad endaga kaasa ka riigikassa. Esimesed kulud kaeti eraisikutelt saadavate annetustega. Eestis oli käibel mitu valuutat. Tsaaritubladele lisandusid duumarublad ja kerenskid, saksa riigimargad ja okupeeritud aladele mõeldud ostmargad. Iseloomulik kiire inflatsioon ja ebakindel kurss. 1918. nov sai Eesti ametlikuks väärninguks Eesti mark (1mark=100 penni), määrates kindlaks selle vahekorra teiste valuutadega. Maist alates oli see ainus seaduslik maksevahend. Selle marga vastu puudus igal pool aga usaldus, kuna kaheldi Eesti riikluse püsimises. 24. veebruaril 1919 asutati ka Eesti Pank, kuid ka see oli üsna nõrk.
annaabi.ee 
