mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL oli sõja võitjariik, siis Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust ei taastatud. Osana Nõukogude Liidust kehtisid Eestis Nõukogude seadused. Viidi läbi maareform, suurtelt taludelt võeti ära maad ja jagati väiksematele- Rajati riigimajandeid. Toimus massiline migratsioon, liidu erinevatest piirkondadest saadeti muulasi. Teostati massiküüditamisi. N. Hrustsovi võimul oleku ajal inimeste lootused kasvasid. Eluolu muutus paremaks, kuid see ei kestnud kaua. Stagnatsiooni algusega lõppes ,,sula aeg". Leonid Breznevi võimule tulekuga halvenes eluolu. Stagnatsiooni aeg lõppes Breznevi surmaga 1982. 1985 tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna Gorbatsovi uue poliitikaga anti liiduvabariikidele rohkem
hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine. Kogu Eesti rahvamajandus ühendati impeeriumi majanduskompleksi, mida arendati viie aasta plaanide alusel. Majanduse erasektor likvideeriti pea täielikult. Erilise innuga taastas ja laiendas Nõukogude võim Eesti raske- ja mäetööstust: Kirde-
Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist
katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda
000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine. Kogu Eesti rahvamajandus integreeriti impeeriumi majanduskompleksi, mida arendati viie aasta plaanide alusel. Majanduse erasektor likvideeriti pea täielikult. Erilise innuga taastas ja laiendas Nõukogude võim Eesti raske- ja mäetööstust: Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli
annaabi.ee 
