· Õnnetuste korral on oht naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainete keskkonda sattumiseks; · Tarbib fossiilseid kütuseid ja teisi taastumatuid loodusvarasid; · Tekitab jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid (kummid, akud, kasutatud õlid) · Pärsib või takistab loomade liikumist ja killustab maastikku INFRASTRUKTUURI OLUKORD Maanteetransport 2005. aasta 1.jaanuari seisuga oli Eestis 56 800 km maanteid, nendest riigi maanteid 16 459 km. Riigimaanteedest 9,7% moodustavad põhimaanteed, 14,5% tugimaanteed ja 75,5% kõrvalmaanteed. Kohalikke ja eramaanteid (mitteriigimaanteed) oli 37 188 km ning linnade tänavaid 3 153 km. Kattega teede pikkus suurenes aastaga 97 km ja on 8 694 km ehk 52,8% riigimaanteede üldpikkusest. Riigimaanteedest on 7 765 km kruusateed ning 3 382 km omab asfalt- ja tsementbetoon- ning 3 963 km mustkatet. Tuhkbetooni all on 926 km ja pinnatud kruusateid 423 km. Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu
piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Autotööstus Lisaks Reanault'le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. aastal suleti Opeli tehas). Taristud Maanteevõrgustik Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5. Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam Mereteed ja sadamad
· Masinaid · Korki ja paberitooteid · Veondusseadmeid · Kangast · Põllusaadusi · Jalatseid · Keemiatooteid · Nahka ja karusnahka · Tekstiilitooteid · Autosid · Naftat · Elektrikodumasinaid Transport Maanteevõrgustik: Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku üle 22 000 km maanteed. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga. Raudteevõrk: Raudteevõrk katab 3600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus.
Lissaboni hea asukoha tõttu on see peatuspaigaks paljudele välismaistele lennuettevõtjatele. Ka raudteevõrgustik on kõrgemalt arenenud, üle riigi ja ühenduses Hispaaniaga. Elektrirongid, mille kiirus on üle 120km/h. Rongidega veetakse reisijaid, kui ka palju kaupa. Lissabonis on ka metroo süsteem. Igas vähegi suuremas kohas on oma transpordi võrgustik. Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedes, põhimaanteedest, tugimaanteedes, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest ja väiketeedest- ulatuslikult 68 732km, millest pea 3000km on kiirteede võrgustikuna. Kogu Euroopa Liidu kige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga. Peamised sadamad ja terminalid asuvad Leixões, Aveiros, Figueira da Foz'is, Lissabonis, Setubalis, Sines ja Faros. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud kaupade käitlemisele.
lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades tegutsevad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Portugali nn lipukandja on TAP Portugal.[10] 3.5.1.4. Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest (AE), põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.[10] 21 3.6. Turism Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st)
tolmuvabad katted avalikustatakse Maanteeameti kodulehel (Teehoiukava juhenddokumendid). 2. Riigimaanteede üldandmed Eesti riigimaanteede võrk on aastaid olnud sisuliselt samalaadne. Üksikud muutused toimuvad seoses mõnede uute teelõikude ehitamise või riigimaanteede nimekirja täiendamisega mõne kohaliku omavalitsuse teega seoses tee funktsiooni muutusega. Eesti riigimaanteede pikkuseks seisuga 1.01.2013 on 16'469 km. Riigimaanteedest on 1'607 km (9,8%) põhimaanteed, 2'403 km (14,6%) tugimaanteed, 12'458 km (75,6%) kõrvalmaanteed. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2013.a oli 10'849 km, s.o 65,9% ja kruusateede pikkus 5620 km e 34,1% riigimaanteede kogupikkusest. Riigimaanteedel on 951 silda kogupikkusega 22'605 m. Kui aastatel 1998-2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6-10%-ni aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes ning 2011
annaabi.ee 
