Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta.
Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga. VIII Eesti lipu kasutamine laualipuna Laualipp on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise ürituse lauda võib kaunistada laualippudega. 5 Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure
Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a.
Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a.
niiöelda hämmeldunult ja mõistmatult loosungit lugesid. Veel lisab ta, et hämmeldunud võrulaste all peab artikli kirjutanud Paul Kaldre ilmselt silmas parteilasi, kuna iga eestimeelne võrulane sai üsna täpselt aru, mida loosungi teksti ,,Vähem valet, seltsimehed!" all mõeldud on, ega vaadanud seda arusaamatus hämmelduses. Ain Saart süüdistatakse lipuvarda ümber keritud, põue topitud kodanlikuaegse riigilipuga ringi käimises. Sellele kommentaariks on Ain kirjutanud, et lippu on võimatu koos vardaga põue pista ning selgitanud sinimustvalge lipu olemust. Ain Saare antud seletustes võimudele ebaseadusliku lipuga ringi käimise kohta on Ain viidanud sellele, et tema arust pole vahet kas käia ringi lipuvarda või luuavarrega, kuid artiklis on väänatud tema sõnu nõnda, et lugejale jääb mulje nagu Ain Saar oleks võimudele väitnud, et lipuvarda asemel kandis ta endaga kaasas luuavart
Punklaulupeo näite teeb veelgi kurioossemaks tõsiasi, et üritusel osales lausa Eesti Vabariigi president. Põhjusi eestlaste pungihoiakutele tuleb otsida tõsiasjast, et punkliikumine seostub paljudele laulva revolutsiooni päevadega, iseseisvuse taastamisega ning vastupanuga nõukogude võimule.102 Kui Läänemaailmas oli tavaline kuvand punkarist, kes riigilippu põletab, siis paljude eestlase mälus on laulva revolutsiooni aegne mälestus riigilipuga rõõmsalt vehkivast punkarist, mida kinnitab veelgi asjaolu, et intervjuus mainib Merca, et laulva revolutsiooni ajal esimesena sinimustvalge välja tõmmanud inimene oli tegelikult punkar.103 99 Intervjuu Allan Vainolaga. 100 Intervjuu Peep Männiliga. 101 Sommer 2001, lk 82-84. 102 Meiessaar, Maris. 2008. Punklaulupidu moondas subkultuuri rahvuslikuks uhkuseks. Eesti päevaleht, 9. juuni: http://www.epl
piisavalt kontrastse taustaga, et seda oleks võimalik eristada ja lugeda. Vilkuvad ja liikuvad bännerid samuti väsitavad lugeja silmi ning seetõttu lühendavad oluliselt kodulehe külastusaega. 12. Pildid Kehtib siingi vanasõna, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Kuna veebis lugemine on väsitav ja aeganõudev tegevus, siis tasub teksti ilmestada piltidega. 13. Mitmekeelsus Valitavad keeled peavad olema selgelt märgistatud, olgu see siis lühend vastavas keeles või riigilipuga ikoon, kindlasti peab see valikuvõimalus olema näha lehe ülaservas. 14. Portfoolio Kuna veeb on ettevõtte kontor internetis, siis nii nagu tekitatakse usaldus eeskujuliku kontoriruumi või kauplusega, pakkudes tasemel teenindust, tuleb ka veebis usaldus välja teenida. Seetõttu ei tohiks ettevõtted olla tagasihoidlikud, vaid peaksid näitama tehtud töid, usaldusväärseid koostööpartnereid, kaubamärke – kõike, mis kinnitab kliendile, et ta on õiges kohas. 15
annaabi.ee 
