Oma töös toon välja Skytte kõnedest pärinevad mõtted, millega ma nõustun täielikult . Inimeste julgeoleku või ka turvatunde (human security) küsimused ei puuduta ainult sõjalisi ohte. Peale külma sõja lõppu on uurimused julgeolekust laienenud mitte- sõjaliste probleemide uurimisele, nagu näiteks vaesus, keskkonnaprobleemid, terrorism, haiguste epideemiad jne (Inglehart, Norris, lk 71). Inimturvalisust on võimalik jagada kolme rühma: riigiline julgeolek (national security), kogukonna (community) julgeolek ning isiklik (personal) julgeolek. Neist kolmest riigiline puudutab eelkõige julgeolekut kõige laiemal tasandil, sõjalisi ohte ja konflikte, kogukonna turvatunne puudutab just ümbritsevate naabruskondade poolt tulenevaid ohtusid ja isiklik seob endas riske ja ohtusid eelkõige perekonna siseselt, aga ka inimesest endast tulenevad ohud (Inglehart, Norris, lk 73). Inimeste
selle vastu õnnestub saada nendepoolne toetus Soome huvidele. Rootsi ei ole sellist poliitikat rakendanud ning siinkohal võib erinevuse põhjuseks olla ka asjaolu, et Rootsi on Soomest suurem riik. Tänu sellele on Rootsil Euroopa Liidu formaalsetes otsustusmehhanismides, näiteks Europarlamendis, rohkem mõjuvõimu. Soome tunneb aga ennast rohkem väikse riigina ja otsib seetõttu alternatiivseid võimalusi oma sõnaõiguse suurendamiseks. Mõlemale riigiline on iseloomulik sõjaline neutraliteet. Külma sõja ajal ei kuulnud nad kumbagi leeri ning kumbki nendest riikidest ei ole liitunud NATOga. (Ojanen 2000: 3) Rootsi neutraliteedipoliitika on kahtlemata olnud pikaajalisemate traditsioonidega. Tegemist on riigiga, mis ei ole viimase mitmesaja aasta jooksul aktiivses sõjategevuses osalenud. Soome kisti tänu Nõukogude Liidu rünnakule II maailmasõtta, kus tänu sellele võidi temas näha
Kui me kasutame sõnalist keelt, kasutame sõnu nii, et nende tähendused kogu aeg muutuvad. Keeles väljendatavaid tarkusi üles kirjutada ei saa, sest siis kaotavad nad oma mõtte. Mitmed tuntud filosoofid ei kirjutanudki oma mõtteid ülesse. Kokkuvõtteks: Üks lugu räägib alati rohkem kui need sõnad, mida ta endas sisaldab Poliitikafilosoofia ...on filosoofia valdkond, kus küsitakse: · Ühiskonna ja riigi olemuse ja mõtte kohta · Indiviidi ja riigi vahekorra kohta; riigiline allumise mõtte ja mõttetuse kohta Kas on hea riigile alluda(N:maksumaksmine, mille eest mõnel pool peetakse sõdu)? · Indiviidi poliitiliste õiguste kohta On nad mulle riigi poolt antud või on need miski, mis on enne antud ja mida riik peaks austama? · Indiviidi vabaduse ja selle sotsiaalsete piiride kohta Milles seisneb indiviidi vabadus? On see riigi teene või on see indiviidi olemuslik
Siis, kui Eesti astus EL-i, oli see küsimus. Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 1. 30.03.1917 Eestimaa kubermang maanõukogu koguneb otsus kõrgemast võimust 2. 15.11.197 3. 24.veebr 1918 iseseisvusmanifest 4. 1920 esimene põhiseadus 5. 1938 teine põhiseadus 6. 17.06.1940 algas midagi uut 7. 1991 vana tagasi 8. 1992 uue põhiseaduse vastuvõtmine · Õiguslik järjepidevus ühe õigussubjekti riigiline katkematus juriidiliselt eksisteeris. · Õigus järglus üksikõigusjärglus või üldõigusjärglus. Üksik kui 1 kohustus läheb üle, kui 1 nõue läheb üle (võlaõigus). Üld kõik õigused ja kohustused lähevad ühelt subjektilt teisele nt pärimise korral Rahvusvaheline perspektiiv õiguslikku järjepidevust on ikka ja jälle rünnatud. 1940 toimusid valimised EV, Eesti Vabariik vabatahtlikult otsustas astuda Soviettide liidu kooseisu. 1992
kommunistidele liituda parteiga. Põrandaalused kommunistid olid vastu, kartsid oma võimupositsiooni kaotamisega. 3) Põllumeeste kogud- 1911. aastal taluomanikud otsustasid, et nad peavad kooshoidma ja võidelda oma õiguste eest koos. Jõukamad põllumehed tundsid, et kõik suured koormad on nende peal. Loodi kohalike põllumeeste kogusi- 1 küla, 1 valla jõukama talunike koondis. 1911. aasta septembris kutsuti kokku esimene üle riigiline põllumeeste kongress, kus valiti üleriigiline põllumeeste esindus "ÜPE". Pärast esimest kongressi võttis juhtimise üle ÜPE, seadsid eesmärgiks luua põllumeeste kogud igale poole ja ühendada need. Alates 1920. aastast Põllumeeste kogudest sai mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. 4) Tallinna Ametnike Kesknõukogu (TAK)- Valitsema tulid kommunistlikud
annaabi.ee 
