12 1. Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal u 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütelmõisasid. Teised mõisad oli kroonumõisad. Kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad. Mõisates sai alguse teraviljaeksport. Eesti oli hea teraviljakasvatus maa. Peamine vili oli rukis ja oder. Olulisele kohale tõusis 18.sajandil viinapõletamine. Talumaa kuulus mõisnikule, selle kasutamise eest tuli tasuda mõisale koormisi. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigilie makse, mida arvestati adramaade järgi. 2. Kammkeraamika kultuur Kasutusele tulid savinõud, mille välispida oli ilustatud ja seda nim. Kammkeraamika kultuuriks. Selle kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Kammkeraamika kultuuri elanikel olid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused hästi arenenud. Luust ja merevaigust vooliti väikesi loomakesi, linnukesi, madude ja inimeste kujukesi. Seda ajajärku võib nimetada küttide, kalastajate ja korjajate ühiskonna õitsenguks
põhjuseta vaid kaaluvad enne otsuse mitu korda läbi. Poliitikud on neil ausad ning riigis valitseb demokraatlik kord. Mõnes mõttes tundub Utoopia ideaalriigina, kuid ainult senikaua kui ise sellises riigis elama ei peaks - erineb see ju suuresti meie harjumuspärasest ühiskonnast. Ometi olen ma rõõmus, et ühiskondlik vorm ja kord, mida ma rõõmuga kõikidele rahvastele sooviksin, utooplastele on sattunud, kes nendest elujuhistest kinni on pidanud, mille läbi nad oma riigilie sellise aluse on pannud, et see mitte ainult jõukuses ei kesta ega püsi, vaid niipalju kui inimese aru hinnata ja oletada oskab, ka igavesti vastu peab.
lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnusteks on: 1) Riigi allutatus õigusele 2) Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid 3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas.
2 võtmedistsipliini : filosoofia ja retoorika. Filosoofia jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks, see võis kirjeldada vooruslikku tegu, aga motivatsiooniks on vaja retoorikat, mis õigete sõnadega suudab inimesi mõjutada käituma voourslikult. Selline haridus oli palju praktilisem kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Poliitilised voorused humanismis Valitsemise ülim eesmärk : gloria valitseja eesmrägiks peaks olema riigilie suure kuulsuse ja au toomine, kaasneb riigi õitsenguga. Kõrgeim eesmärk. Pax rahu mitte eesmärk, vaid hüve, selleks, et õitsenguid saavutada oleks parem sõdu vältida. Rahumeelne filosoofia kuulsus ja au tuleb ennemini rahumeelselt valitsedes. Bonum commune ühishüve, mitte iseenda jaoks, oli saavutatav õigluse vooruse abil. Oluline : Riigi kodanikud pidid olema ise oma riiki valitsemas, autonoomne poliitiline kord, võõrvõimudest vabadus.
Valdavalt kuulusid kogudusse mehed ja väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale. Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex Maximusega kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik. Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks. Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused
annaabi.ee 
