Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks
2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonites kroonides) 5
Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalsest huvist (kasust). Smith väitis, et vabalt toimides ei saa turg viia kaoseni. Rikkuse allikad (tootmistegurid) on töö ja maa. Rahva heaolu määravad rahvastiku hõivatus ja töö tegemise oskused. Smith soovitas riigikulude kokkuhoidu ja madalaid makse. Tema ettepanekud panid aluse maksusüsteemide arengule. 2. Mida väidab Wagneri seadus? Millised on erinevad selgitused sellele protsessile? Kasvavate riigikulude seadus. Wagneri seaduse järgi kasvab riigikulude osatähtsus rahvatulus koos üldise majandusarenguga. Wagner ei suutnud oma analüüsi tulemusi teaduslikult põhjendada, kuid eeldas, et on olemas inimvajaduste hierarhia, kus esikohal on toit, kehakate ja eluase kui esmased vajadused.
SKP moodustab ainult mingi riigi või piirkonnna territooriumil mingi ajaühiku jooksul toodetud lõpptoodete ja teenuste (lisaväärtuste) summa. Tähtis on see, et arvesse lähevad ainult need teenused ja kaubad, mis on mõeldud lõpptarbimiseks. SKP moodustub eratarbimise, investeeringute, avaliku sektori (valitsuse) kulutuste ja eksport-importist. 4. Riigirahandus Riigirahandus on avaliku sektori majandusteooria valdkond, mis tegeleb riigikulude, -tulude ja majandusagentide (valitsuse, kodumajapidamiste, ettevõtete ning kolmanda sektori) vaheliste suhete korraldamisega. Riigirahanduse eesmärk on riigi demokraatliku juhtimise kaudu ühiskonna kõigi (valikuline) liikmete heaolu suurendamine (maksimeerimine) ning majanduse jätkusuutlik arendamine konkurentsis teiste riikidega. 5. Riigirahanduse kolm funktsiooni? a) allokatsioonifunktsioon – selle kaudu tagab riik olemasolevate ressursside (tööjõud, maa,
poole. Kõiki neid püüdlusi annab hästi kokku võtta ja teostada asutuse eelarve kaudu ja seepärast bürokraat maksimeerib eelarvet. Tavaliselt ei ole sponsor ega seadusandja, kes kinnitavad finantseerimise, võimelised asjatundlikult hindama bürokraadi töömahtu ega takistama bürokraatiaaparaadi ekstensiivset arengut, valitsused aga ei ole bürokraatia võimu piiramisest huvitatud. Wagneri seadus (1883) väidab, et riigikulude osatähtsus kasvab koos üldise majanduse arenguga. Arenenumates riikides tegeldakse rohkem hõive, sotsiaal-, agraar- ja mitmesuguste muude probleemidega, seetõttu tõuseb riigi tähtsus majanduses. Kuigi lõppkokkuvõttes sõltub riigi roll majanduses siiski poliitilistest otsustest, aitas Keynesi teooria oluliselt kaasa riigi rolli suurenemisele majanduselus. Riigikulude osatähtsus jätkas tõusu kuni pakkumispoolsete teooriate
annaabi.ee 
