Minu jaoks on õigeusklike juures ka huvitav, et nad kasutavad oma ikoonide pilte autodes. Infoallikatena kasutasin Eesti ensüklopeediat, sisekaitse, Eesti religiooniturismi ja Tallinna turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. „Läänes jäi rooma katoliku kiriku peaks Rooma paavst, idas sai ordodoksse ehk õigeusu kiriku juhiks Konstatinoopolis elav patriarh.“ (Underwood 1999:43) Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517. Aastal, kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima
puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. KRISTLUSE USUSUUNAD Kellena Jeesust mõista andis hoogu erinevateks usulahkude kujunemiseks. Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas ühinemise poole, kuid samal ajal tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud peamiselt kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517 aastal kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima. Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks.
Krimmi sõja ajal otsiti võimalust liituda Prantsusmaa ja Inglismaaga selleks, et Soome tagasi saada; Rootsile oli kasulik Ahvenamaa relvavabaks muutmine; Karl XV (18591872) Rahva seas populaarne; Püsimatu iseloomuga, pühendus harva keerukatele probleemidele; Reforme juhtisid riigiametnikud, mitte kuningas; Piirati kodukariõigust (mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda); Lubati lahkuda riigikirikust; Mindi üle vabakaubandusele; 1866 tehti Riksdagi reform; Riksdag oli kahekojaline; Esimese koja liikmed määrati ära omavalitsuste poolt; Teine koda valiti otsestel valimistel; Kehtis varanduslik tsentsus (igaüks ei saa kandideerida); 1867 1868 viimane suur näljahäda (inimesed sõid puukoort); Suurenes väljaränne; Suri lasteta xd; Oskar II (18721907) Karl XV vend
dogmade ja usu isand. Ainult temale kuulus õigus otsustada kiriku õpetuse õiguse üle. Reguleeris seda, mis pidi kehtima kirikus. Kirik taipas, et keisri soosing oli vangla. Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu autoriteedist, vaid mainest.Kirik hoidis kinni autoriteedi ja õiguisvõime eristamises. 5.Riigikirikust kirikuriigini Kiriku lõhenemine toimus pikkamööda ja see oli seotud paavst Gregorius I-ga.Esimene keskaja paavst. Ilmaliku valitsuse vahetas ta kirikuteenistuse vastu ja rajas 7 kloostrit.Andrease kloostris sai temast munk. Langobardid oli peagi tundimas Lääne-Rooma ja riik seisis hävimise äärel, kuid juristist paavst ei vandunud alla. Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks.
Ainult temale kuulus õigus otsustada kiriku õpetuse õiguse üle. Reguleeris seda, mis pidi kehtima kirikus. Kirik taipas, et keisri soosing oli vangla. Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu autoriteedist, vaid mainest.Kirik hoidis kinni autoriteedi ja õiguisvõime eristamises. 5.Riigikirikust kirikuriigini Kiriku lõhenemine toimus pikkamööda ja see oli seotud paavst Gregorius I-ga.Esimene keskaja paavst. Ilmaliku valitsuse vahetas ta kirikuteenistuse vastu ja rajas 7 kloostrit.Andrease kloostris sai temast munk. Langobardid oli peagi tundimas Lääne-Rooma ja riik seisis hävimise äärel, kuid juristist paavst ei vandunud alla. Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks.
Ta leiab, et religioon ja poliitika peaksid olema omavahel lahutatud24, sest mõlemal on oma funktsioon, mida ei tohi omavahel ära segada. Dr Richard Price'i üks viga seisneski selles, et ta seostas religiooni ja poliitika. Ka 1648 puritaanliku revolutsiooni käigus tehti sama viga, kuid 1688 Kuulsas revolutsioonis enam mitte. 24 Selles mõttes on Burke'i jutt natuke konksuga, et ta räägib korraga kahest põhimõttest religiooni ja poliitika eraldatusest ja riigikirikust. Tema neis kahes vastuolu ei näe. Riigikirik võib ju ka tagada olukorra, kus sellist usulis- poliitilist fanatismi ei teki. Tänu religiooni allutamisele (nagu ka Hobbes sellest Leviatanis kirjutas). 89 Usufanatismi suhtes oli Burke väga kriitiline. 1780 aastal pääses ta ise napilt eluga katoliiklaste vastasest rahutusest. Prantsuse jakobiine pidas 16
annaabi.ee 
