Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega. Riigikaitse juhtimine Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. Eesti Vabariigi kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid Kaitsejõudude ülesanne on tagada
tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus . 3
1.detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus naiskodukaitsjate ühtseks koolitamiseks riigikaitse ülesannetest lähtuvalt. 2 1.2. Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud
detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus naiskodukaitsjate ühtseks koolitamiseks riigikaitse ülesannetest lähtuvalt. Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures
temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu ülesehituse alused
organid otsustavad kaitseväe kasutamise üle ja määravad ülesanded, eraldavad nende täitmiseks ressursid ja kontrollivad antud ülesannete täitmist. Tsiviilkontrolli põhimõtete elluviimise tagavad seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis riigikaitse korraldamisel lasuvad Riigikogul, Vabariigi Presidendil ja Vabariigi Valitsusel. Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu, kuhu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja), kaitseminister, siseminister, välisminister ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President.
annaabi.ee 
