saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda. Ja siis muidugi on tänapäeva kõige raskem osa - töötus ja pankrotistumine. Üritan küll siin riigiisade kaudu vähendada kõigi palkasid, et ei peaks kaupmehi koondama, kuid kahjuks pole minu pingutustest alati kasu. Ilmselt on Ares end liigselt tööle unustanud. Selle-eest varastega on mul praegu suisa kuninglikud lood. Ole ainult mees ja hoia neil silma peal. Nad saavad edukalt hakkama nii poes kui pangas. Vahel mõni ikka muutub liiga ahneks ning vorsti asemel tahab viinapudeli pihta panna, kuid siis annan ma talle õpetuseks veidi vastu näppe ning informeerin salamisi turvatöötajat
söövad. Kui võtta võrdlusesse Eesti ja Tai kultuur siis on selge erinevus, Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Kui sulle tuleb näiteks tänaval vastu mustanahaline inimene, siis sa ei hakka talle näpuga näitama ja kõikidele lõugama, et näe, vaadake, neeger. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused mida me oleme kohustatud täitma täpselt samamoodi nagu kirja pandud ja riigiisade poolt paika pandud seadusi. Nii jaotubki ka käitumine kaheks: heaks ja kurjaks. Mõned inimesed on viisakad ja ei pane teatud asju tähele ja suudavad neid alla neelata, kuid teised on sellised kes just otsivad midagi sellist millega teisele inimesele halba valmistada. Nii jaotuvadki inimesed kaheks oma käitumisega, ühed head ja teised kurjad. Kuid minu arust tundub õnneks ühiskonnas olevat rohkem häid kui halbu inimesi. Moraali juurde kuuluvad kindlasti ka meie eesmärgid
Mina omalt poolt saaksin toetada uute ideede arendamist, kas annetustega fondidesse või käies välja ise mõne geniaalse plaani, sest nagu ma juba eelnevalt mainisin usun , et geniaalsus on eestlastel veres. Oluliseks pean ka eestlaste osalust maailmapoliitikas ning europarlamendis. Igas ühiskonnas mängivad olulist rolli protestid ja miitingud, kus rahvas avaldab oma arvamust enamasti valjuhäälselt ja plakatitega. Need toimuvad enamasti siis, kui rahvas ei ole rahul riigiisade otsustega. Ma arvan, et igaühel on õigus rääkida kaasa oma riigi arengus ning tõsta üksmeelselt häält juhul kui rahva ootuste ja nõudmistega pole arvestatud. Suured rahva kaasamised on väga olulised ka heaolu parandamiseks riigis, näiteks prügi koristamine oli viimane, mida mäleta ja minu kui eestlase ülesanne on nendest osa võtta. Ma arvan , et mina saan teha eesti heaks palju täites oma rolli eesti kodanikuna ja loodan, et eesti rahvas ja kultuur säilib veel pikki aastaid .
Minu arvates on palju imetlusväärsem see, kui me suudame ka tänapäeval vastata kirjanik Gustav Suitsu ligi saja aasta tagusele üleskutsele "Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks," selle asemel, et lasta meie oma, aastatuhandeid kestnud identiteedil kaduda lääne kultuuri varju. Kuna riik koosneb inimestest, kes seda juhivad ja inimestest, kes ei juhi, vaid teevad seda, mis neile öeldakse, peab pöörama riigi tasandil iseendaks jäämise koha pealt pilgu riigiisade poole, ning paluda neil lõpetada see poliitiline prostitutsioon, mida nad nii agaralt harrastavad ja tuletama meelde, et meil on endal väärtusi, mida peab hoidma ja säilitama. See, kui kaugele tuleks või kui kaugele on õigustatud minna iseendaks jäämisega, ning see, kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni
Kuid kui sõda on juba meie riigis, kaob ka paljudel inimestel kaine mõistus. Kes siis on lõpuks need, kes peaksid suutma säilitada reaalsustaju ja kes on need, kes saavad ja suudavad meid nende kohutavate sõjakahjude eest kaitsta? Ja mida peaks Eesti tegema selleks, et meie riiki ei ohustaks teised riigid ning kuidas kindlustada maksimaalselt Eesti julgeolekut? Võimalusi Eesti riigi julgeoleku suurendamiseks ja kaitsmiseks on mitmeid – meie eneste ja meie riigiisade ülesanne on leida ainult õiged meetodid ja vahendid ning neid otstarbekalt kasutada. Selle kõige tegemiseks peaksime me alustama kõige olulisemast - Eesti riik peaks püüdma proovida panna noori inimesi rohkem huvi tundma selle üle, mida tähendab riiklik ja samuti isiklik julgeolek nende jaoks. Lisaks peaksid noored näitama üles rohkem huvi ja aktiivsust Eesti riigi turvalisuse ja heaolu suhtes. Eesti riigiisad peaksid üritama äratada noortes tunduvalt suuremat
Loodan neile küsimustele vastuse saada selle essee koostamisega. 1 Mis on vabadus? Vabadus on inimkonna väärtuslikum huvi, kui ka halvim illusioon. Vabadus, kui demokraatliku riigi üks põhi iseloomustaja, on rahva väärtuslikum hüve oma soovide ja mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Spinoza arusaamine vabadusest Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema
4 1. Mis on vabadus? Vabadus on inimkonna väärtuslikum hüve, kui ka halvim illusioon. 1 Vabadus, kui demokraatliku riigi üks peaiseloomustaja, on rahva väärtuslikum hüve oma soovide ja mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. 2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1
palju Demokraatia- enamus valitsevad Politeia- ideaalne ühiskond. ja teevad kõik iseenda huvides Suur osa valitseb, kõik kõigi eest. Lihtsam on rääkida demokraatlikest ja autoritaarsetest ühiskondadest. Demokraatia indeksi 2011. aasta järgi on Eestlased, meie ühiskond keskpärane, pole üldse nii demokraatlik nagu arvatakse et oleme (riigiisade arust); eesti probleem demokraatia mõttes on poliitiline osalus; meie valimisosalus on väga väike. Poliitilised ideoloogiad · Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus · Feminism- naiste vabadus · Anarhism- riigi kaotamine Poliitiline spektrum
annaabi.ee 
