Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema
propagandaaparaadi poolt ametlikuks riigiusundiks; mütologiseeritud isikukultus; eesmärgipärased massitseremooniad; doktrineeritud etno- tsentrism; eesmärgipäraselt suunatud haridus- ja kultuuripoliitika; ava- Mäetagused 42 119 Tarmo Kulmar liku teabe ja ajalookäsituse tsenseerimine mõtlemise unifitseerimise ees- märgil. Ehnatoni reformide aluseks oli tema poolt loodud ainujumala Atoni kultus, mis omandas riigiideoloogia staatuse. Seda propageeris ja juurutas selleks loo- dud Atoni preesterkond. Atoni kultus samastus riigi tasemel vaarao Ehnatoni isikukultusega. Atoni ja vaarao auks toimetati avalikke riitusi, millest võtsid osa suured rahvahulgad. Etnotsentrismist antud ajastul küll rääkida ei saa. Egiptlastele oli üldse võõras dogmaatiline ksenofoobia, eriti avarad võimalu- sed avanesid võõramaalastele Uue riigi perioodil (Stadnikov 1998: 23), Ehnaton
võimalikult hea (siis kasvab ka enamkindlustatute heaolu); eeldatakse, et kodanikel on moraalivõime, kaasa arvatud arusaamine, mis on väärikas elu ja väärikad elueesmärgid; tähtis on majanduslik vastastikkus ja kodanike eneseaustus; taustatõigluse (õigluse kui ausameelsuse) olemasolu peab olema tajutav ja säilima läbi aja, et juurduks ootus õiglusele kui ausameelsusele. Ja palju muud, mis Eesti riigiideoloogia peavooluga kuidagi ei sobitu, küll aga on hästi kujutletav Põhjamaades. Aro Velmet vihjab, et Rawlsi võidaks sildistada vasakpoolseks või sotsialismi kalduvaks. Oleneb vaatepunktist. Minu meelest on just turufundamentaalne neoliberalism marksismi sarnane oma majanduse prioriteedi teesiga vaimuelu (pealisehituse) ees: kui "Turg määrab kõik", siis on süvakultuuri väljavaated kesised, sest turul müüb laadakultuur. Kommunistide ajal oli propagandaloosungiks
Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir. Ahvidel on kujunenud teatud paarissuhted, sarnasused seksuaalkäitumises. Inimahvid ---> australopiteekus --- > ahvinimesed
II SÕDA KOLOONIATES (1754-63) · Prantsusmaa ja SB vahel tänapäeva USA ja Kanada aladel ja Lääne-Aafrikas ja Indias · kaotab Prantsusmaa · SB saab endale kõik Prantsusmaa alad Põhja-Ameerika mandril: Kanada Quebec, nn Ida-Louisiana (New Orleansist mööda Mississippit kuni Suure järvistuni) · Suurte sõjakulude katteks hakkab SB kehtestama uusi makse , millega ameeriklased ei nõustu. Friedrich II Haldus- ja Ühiskonnapoliitika · Uudne joon riigiideoloogia sidumine valgustuse inimlikkuseideoloogiaga (nt. õigusreformid) · Samas jätkas oma isa poliitikat: tugeva riikluse arendamist · Koondas võimu täielikult enda kätte · Paraleelselt arendas moodsa bürokraatia ja korrastatud õigussüsteemiga absolutistliku riigi · Tsentraliseerimine: nt uued keskametid · Riigiametit pole võimalik osta · Põhimõte: Kõik seisused peavad riiki (mitte kuningat!) teenima 1
Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu I" lk 188-247; ,,Antiikfilosoofia ajalugu II" lk 11-18, 28-78. Rooma keisririigiaegne vaimuelu Rooma keisririigi varane periood oli ka kultuurilise õitsengu periood. See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal muutus see ideoloogia, tema ajal öeldi jälle et on kuldajastu. Kuldajastu taassünd on seotud Augustuse religioosse positsiooniga, kui ta võimule tuli võttis ta endale tiitliks jumalistatu poeg. Tegemist on valitsejakultusega. Keisrikultust saab tuletada ka Rooma vaimsusele tuginedes. Rooma usundile oli iseloomulik kujutus
annaabi.ee 
