Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust (Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 67.Tutvusta üldiselt riigihalduse üldkorraldust ja tasandeid. Riik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimel Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal isikul on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana) Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu esitatakse kohtusse riigi vastu 68
7) Otsuste tegemine ei peaks olema mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt ülesse 8) Strateegilise juhtimise põhimõtete kasutamine 9) Tähelepanu pöördus protsessilt tulemusele ( riigi ülesannete ülevaatamine ja hindamine) c) Avaliku valitsemise mudel (osaliselt tunnustatud) 7. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: · Riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused · Kaudse riigihalduse kandjad. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused · Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i
astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: Vahetu riigihaldus- riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ( Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus) ja valitsusasutused ( ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, riigikantselei, maavalitsused, ametite ja inspektsioonide kohalikud/regionaalsed asutused, kaitsevägi ( Vabariigi Valitsuse seadus) 5 VP- Eesti riigipea VV- teostab täidesaatvat riigivõimu EV PÕS ja seaduste alusel.
Teenistusse võtmist jne. 4. Enesekontroll - Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Väga loomulik KOV'dele, valla- ja linnavalitsustele. Enesekontroll on iseloomulik ka avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele (sihtasutustele). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. EKSTERNNE KONTROLL toimub väljaspool haldusorganit 1. Poliitiline kontroll hõlmab: parlamendi kontroll eelkõige interpellatsiooni õigus st õigus seisneb selles, et parlamendi saadikutel on õigus pärida aru valitsuselt ja selle liikmetele, mille sätestab ka PS Resolutsiooniõigus õigus esitada valitsusele või selle liikmele
lõike kohaselt kontrollivad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust Ringhäälingu nõukogu (Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ) määratud korralised ja erakorralised revisjonid. Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab kontrolli kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu (fondi kõrgeim organ). Nõukogul on ka õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor (KS § 8). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. §3. Eksternne kontroll 1. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn. poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, s.h. ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud. Seega võib poliitilise kontrolli alaliikidena eristada: 1) parlamendi kontrolli. Selle tüüpilisteks vahenditeks on: interpellatsiooniõigus. See on parlamendi saadiku(te) õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmelt
lõike kohaselt kontrollivad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust Ringhäälingu nõukogu (Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ) määratud korralised ja erakorralised revisjonid. Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab kontrolli kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu (fondi kõrgeim organ). Nõukogul on ka õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor (KS § 8). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. §3. Eksternne kontroll 1. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn. poliitilised institutsioonid nagu parlament, erakonnad, ühendused, s.h. ametiühingud, ajakirjandus, aga samuti kodanikud. Seega võib poliitilise kontrolli alaliikidena eristada: 1) parlamendi kontrolli. Selle tüüpilisteks vahenditeks on: interpellatsiooniõigus. See on parlamendi saadiku(te) õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmelt
annaabi.ee 
