Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid . Kohtunik rakendab õigust, kasutab vahendina tõlgendamist ja analoogiat. Õigusmõistmispõhimõtetest tekib õiguse
täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on antud seaduslikult seaduse rakendamiseks). 9. Euroopa õigus 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust?
andmise korra kehtestamine jne. Kõik need määrused pole statuudid: Vallad ja linnad võivad täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. D. KÄSKKIRI Vastavalt sisule võib ta olla nii:
ei saa neid määratleda kui statuute, s.t. kui autonoomseid määrusi. Vallad ja linnad võivad täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. 5. Käskkiri Õiguspraktikas on levinud ka selline õigusakt nagu käskkiri
ei saa neid määratleda kui statuute, s.t. kui autonoomseid määrusi. Vallad ja linnad võivad täita peale nn. oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. 5. Käskkiri Õiguspraktikas on levinud ka selline õigusakt nagu käskkiri
Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega; kohalik tavaõigus (observants)- see tuleneb kõigi kohaliku omavalitsuse elanike pikaajalistest harjumustest, mille aluseks on nende õiguslikud veendumused; piiriülene õigus 6. Munitsipaalõigussuhted ja nende subjektid munitsipaalõigussuhe - munitsipaalõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
annaabi.ee 
