VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased lõikasid kasu kõige enam eesti sotsialistide represseerimisest. Enamlased tegutsesid illegaalselt ning nende kontrollimine oli raskendatud, nende internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud
3) Konflikt eestlaste-baltisakslaste vahel. 4) tegutseda. (suleti erakondi, ametiühinguid). Vene-Jaapani sõda(1904-1905, Vene kaotas) Enamlased said uue hoo sisse. 5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja Uus töölisajaleht ,,Kiir''-toimetaja Jaan vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused,õigus luua poliitilisi organisatsioone.Sel ajal rajas Jaan Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei eestis ,,Eesti Rahvameelse Eduerakonna" * Aastad pärast revolutsiooni olid rahutud toimusid erinevad vastuhakud, Baltimaades kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu.
• 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove
· Karistussalgad 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust tuhanded vangi või Siberi · Tähtsus: ühiskonna politiseerumine rahvuslik ühtsustunne Haridus ja majandus pärast seda Poliitika: · kuni 1908 sõjaseisukord (siis "kõvendatud valvekord") · ERE jätkas, ESDTÜ juhid vangistatud või emigratsioonis · tugevnes VSDTP enamlaste tiib (põrandaalune võitlus; "Kiir" Narvas - J. Anvelt) · Riigiduumad: I Riigiduuma 1906 (5 saadikut Eestist, s.h. Tõnisson) II Riigiduuma 1907 III ja IV Riigduuma (1907-1912 ja 1912-1917) reaktsioonilised, 2 eestlast // valitsus ei võtnud duumasid tõsiselt, reformid tagasihoidlikud · eestlaste edu omavalitsustes (Valga, Tallinn, Võru, Haapsalu, Pärnu, Rakvere) Haridus, kultuur: · Hariduse areng lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 ENKSTG ->MHG)
annaabi.ee 
