Arnold Alois Schwarzenegger elulugu Isa-Gustav Schwarzenegger (19071972) Elas Austrias nagu ka Arnoldi ema. 1990. aasta juulis tõusis esile tema isa Gustav Schwarzeneggeri minevik NSDAP liikmena. Astus rühmitusse1938. aastal vabatahtlikult, kuid ei leitud tõendeid, et ta oleks olnud sõjakurjategija või Sturmabteilungi (SA) või Schutzstaffeli (SS) liige. Los Angeles Times leidis Austria riigiarhiivist dokumente, mille järgi Schwarzeneggeri isa oli SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad. Arnoldi mõlemad vanemad töötasid kohalikus politseis. Sellega jäigi Arnoldi ema, Aurelia Schwarzenegger (19221998), ajalukku. Arnold Schwarzenegger Sündis Thalis, väikeses külas suurlinna Graz lähedal. Hoidis ema poole, sest isa eelistas vanemat venda, Meinhardi.
Sama suur kinnisvaramaksu tõus oli ka teistes piirkondades. (Aasmäe 1999:184-185) Maakonna- ja vallaomavalitsused ei tulnud 1919 aastal selle osa liikumata varanduste maksuga mitte välja, mis neile 16. Apr. 1919 a. seadusega ette nähtud oli. 9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR. 108) anti neile õigus oma puudujääkide katmiseks täiendavalt liikumata varanduste maksu võtta kahekordse suuruse sellest, mis seaduse järel lisamaksuna juba oli saadud. ERA 39.1.45 Riigiarhiivist välja otsitud 02.04.2012 Kinnisvara hindamise ja maksustamisega seotud ülesannete täitmiseks otsustati luua liikumata varanduste maksuamet ja liikumata varanduse maksukomisjon. Viimast juhtis maksuameti juhataja, liikmeteks olid igast maakonnast üks maksumaksja. (Aasmäe 1999:185) Maksude välja arvutamine, maksulehtede väljasaatmine, maksuraamatute sisseseadmine ja kõik muud eeltööd nõuavad teatud aega. Need tööd pidid seaduse järgi 1. Märtsiks lõpetatud
Eesti NSV Arhiivide Peavalitsuse käskkiri nr. 20, 07.06.1982 rõhutas, et ENSV TRKA dokumendid peavad igakülgselt kajastama vabariigi pealinna kõigi elualade arengut, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata komplekteerimisallikate täiendamisele. Sama käskkirja lisa täpsustas TRKA komplekteerimisallikate ringi. Viimasest tulenevalt võeti aastail 1983 - 87 Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni Riiklikust Keskarhiivist (nüüdsest Riigiarhiivist) Tallinna arhiivi üle ka nn üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti arhiiv 1999
pildimaterjale, korporatsiooni ,,Vironia" veebilehekülge, milles Tarvi Teder käsitleb Ernst Enno ühiskonnaliikmelisust, samuti Stella Sägi magistritööd, kus vaadeldakse usulisi mõjusid Ernst Enno luulele ning Läänemaa muuseumi kodulehte, mis kajastab Ernst Enno tegevust koolinõunikuna tema elu teises pooles kuni surmani. Kasutasin ka arhiivimaterjale, küll ainult materjale mis kajastasid Läänemaa perioodi. Arhiivi materjale Ernst Enno kohta võib leida Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist. Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad. Ernst Enno oli 20. sajandi alguskümmnendite omapärasemaid luuletajaid. Enno luule on tihedalt seotud tema elufilosoofia, kodu ja loodusega. Luuletustes on mina-tegelane vangistatud materiaalsesse olemisse ning
Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide Osakonnana, millele allusid kõik riiklikud arhiivid. 1960 reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1981. aastast Arhiivide Peavalitsus. 1990 reorganiseeriti Arhiiviametiks. 1996 Riigikantselei arhiivide osakonnaks, mis likvideeriti 1999 seoses Rahvusarhiivi loomisega.Sõja järgselt jätkasid tegutsemist riiklikud keskarhiivid: Riigiarhiivist sai ORKA, Riigi Keskarhiivist RAKA. Uue struktuuriüksusena tekkis juurde Parteiajaloo ja Parteiarhiivide süsteem, üleliidulise tsentrumiga Moskvas. Seda juhiti NLKP KK juures asuvast marksismileninismi instituudist. Filiaalideks parteiajaloo instituudid Eestis, mille alla kuulus parteiarhiiv.1944-50 oli ENSV RAKA direktoriks Voldemar Miller.1950. aastatel tehti arhiivides ideoloogilist puhastustööd. Lisaks ebaso- bivate isikute vabastamisele viidi läbi ka makulatuurikampaaniat,
piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996.6 Palju abi oli publitseeritud allikatest, millest olulisimaks osutusid dokumendikogumikud Eesti ja Läti suhted 192019257 ja Eesti sisepoliitika 19211929.8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi on appi võetud Valve Saretoki kaheköitelise mälestusteraamatu Läbi uduliniku9 mõlemad osad ning hulgaliselt uudisnuppe tollasest kohalikust ajakirjandusest. Kasutusel olnud ,,Rajalane" ja hilisem ,,Lõuna-Eesti" on hõlpsasti kättesaadavad digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasis. 5 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140
tuvastada nii konkreetsete kollektiivide pilliline kui isikkoosseis ja fikseerida arenguid ning muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek, juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu
annaabi.ee 
