suhtes ning mõju baasile (dialektika). ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast
Marcherey, tekstil on oma alateadvus. Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga. See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda. Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed. Mitu väärtuste tasandit. "Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata teatud institutsioonide tasandil, materiaalne praktika, IRA sellele vastandub RRA. Ideoloogiliste riigiaparaatide hulka kuuluvad haridusasutused, meedia jne. Inimeste konstrueerimine subjektidena. Tema väide: subjektidena oleme me valmis ideoloogiale alluma, mingit teadust, identiteeti väljaspool ideoloogiat olla ei saa. Ideoloogia on loom, inimene suhtleb ideoloogilise kõnetamisega ära tundmise, mitte teadmise kaudu. Reklaamid nt ei anna meile uut teadust, vaid ära tundmist. Mõiste mida Althuster kasutab: interpellatsioon, näide kõnnite tänaval, eemal on
Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Louis Althusser (1918 1990) oli marx filos - "strukturalistlik marksism". Ta sündis Alzeerias, õppis Pariisis. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). "IDEOLOOGIA JA IDEOLOOGILISED RIIGIAPARAADID" 1970 - kus ta on teinud Antonio Gramsci hegemoonia ja domineerimise jaotusega analoogilise jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi. Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms). Oluline on ka see, mis pealisehituses toimub
Oma kirjutises lõi Louis Althusser ka oma ideoloogiakontseptsiooni. Althusser tõi välja, et erinevad režiimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Spetsiifilised sotsiaalsed ja ökonoomilised struktuurid vajavad lisaks kindlat ideoloogiat, mida luuakse Ideoloogiliste riigiaparaatide abil. Walter Benjamin: Mida toob kunstile kaasa foto ja video tulek? Tervitab kino kui massikunsti. Üks esimesi postmoderniste. Sünesteesia – pannakse kokku kaks sobimatut asja ja vaadatakse, mis juhtub (pesumasinale peedist trummel). Kapitalism anesteesilise iseloomuga (tuimestav). Tegelikkuse moonutamine on tore, sellega saab saavutada efekte, mis on paljude huvides. Massikultuur on hea, sest asjad tekivad. Massikultuur andis inimesele kultuurilise keele.
mina on keeleline konstruktsioon. althusseril on sama loogika : inimese mina tekib ideoloogiasse sisenenisega, see on keeleline, kõnetuse vastuvõtmine. althusser ei olnud rahul marxi algusaegade jutuga, see subjektivõõrandumise jutt ei meeldinud talle sugugi, ta pidas seda hegellikuks nännutamiseks. hilisem marx sobib talle hästi. kuna inimene on ideoloogiline subjekt, siis ideoloogia käest ei ole väljapääsu, sellest pole võimalik vabaneda. inimene elab paratamatult erinevate riigiaparaatide ja ideoloogiate mõjuväljades. antonio cramsci 1891...1837 : tegutses enne althusser'i. althusseri trump oli see, et ta tahtis teha marksismist teadust. cramscil seda probleemi ei olnud, sest suurema osa oma elust istus ta mussolini käes vangis ja kirjutas seal. keskne mõiste oli hegemoonia mõiste : hegemoonia on ideoloogiline vahend, mille kaudu domineerivad kihid ühiskonnas säilitavad oma võimu. hegemoonia sihiks on
annaabi.ee 
