Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigiaktsiaselts" - 7 õppematerjali

Eesti keele lühendid
3
docx

Eesti keele lühendid

Aasta ­ a Esmaspäev ­ E Raudteejaam ­ rtj Osaühing ­ OÜ Keskkool ­ kk Niinimetatud ­ nn Lugupeetud ­ lp Lehekülg ­ lk Suurmeister ­ s-meister Põhja-Jäämeri ­ P-Jäämeri Elektronpost ­ e-post Ja nii edasi ­ jne Tartu Ülikool ­ TÜ Tallinna Maksuamet ­ TMA Aktsiaselts ­ AS Riigiaktsiaselts ­ RAS Usaldusühing ­ UÜ Teaduseväline ­ TVM Vene-eesti sõnaraamat ­ VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ­ ETA KübI Ja keemiainstituut ­ ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus ­ EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus ­ EV HaS Kaitsepolitsei ­ KaPo Eesti televisioon ­ ETV Umbes ­ u Ameerika Ühendriigid ­ USA Aadress ­ aadr Juhataja ­ juh Minut ­ min Professor ­ prof Sündinud ­ sünd. Telefon ­ tel Klass, klaas ­ kl Trükk ­ tr Kroon ­ kr Õpetaja ­ õp

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
Suur ja väike algustäht
4
docx

Suur ja väike algustäht

nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin,

Eesti keel → Eesti keel
63 allalaadimist
Praktikaorganisatsiooni tutvustus
3
docx

Praktikaorganisatsiooni tutvustus

Tallinkil on ka kolm hotelli Tallinnas (Tallink city Hotle, Tallink SpaConference Hotel ja Pirita SPA Hotel) ja üks hotell Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink takso). Tallink asutati 1989.aastal. Tol ajal oli tegemist Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtyma OY ühisettevõttega. Esimene liinile sõitnud laev oli Suurlaid, parvlaev Tallink tegi esimese reisi 8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Tallink teenindanud erinevaid liine. Esialgsetele marsruutidele Tallinn- Helsinki ja Tallinn-Stocholm lisandus 1994.aastal liin Tallinn-Travemünde ja 1997 Paldiski- Kapelskär. 1997.aastast sõidavad Helsingi liinil ka katamaraanid, kiirlaevad. 1999.aastal lisandus autotekiga katamaraan. 2004

Muu → Praktika aruanne
21 allalaadimist
RANNAMÄGI
11
doc

RANNAMÄGI

Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla. Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King. Eestlased hakkasid laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostnud Estonia Shipping Company, mis registreeriti Küprosel, nime all tegutses tegelikult kaks suurfirmat - Nordström & Thulin Rootsist ning riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia. Viimane omanikevahetus tõi laevale kurseerimiseks uue liini Tallinn­Stockholm. Estoniat kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud Georg Otsa( ja teisi Eesti ja Soome või Rootsi vahel kurseerinud aluseid. Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson(03.02.1954­28.09.1994) ja AvoPiht(1954-28.09.1994)Estonia uppus 28.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino, Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga).

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist
TALLINK
17
odt

TALLINK

Muuga­Helsingi­Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Eminre Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990­1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn­Stockholm. Uus kaubamärk Hansatee[muuda | muuda lähteteksti] 19

Majandus → Majandus
8 allalaadimist
MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016). 1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 t. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas. Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine

Logistika → Baaslogistika
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun