linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua,kelle rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil
liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi: Kaubakontorite võrgu teket, millega levitati ristiusku põhja ja ida poole
Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt. Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust
Selle ja õpipoisse oli palju, hakkasid muutuma palgatöölisteks rahulolematute linlaste kiht. Kaubandus: Kõige olulisemad linnad olid kaubanduse kohapealt siis Itaalia rikkad kaubalinnad Genova ja Veneetsia. Nende riikide rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid oma idamaiseid kaupu Vahemere- äärsetesse linnadesse. Selletõttu tekkiski suud kaubavõrgustik Vahemere äärde. Põhja-Mere äärsed Flandria riigid muutusid olulisteks riidetootjateks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Hansa Liit 1160 saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit. Linnade välisilme: olid uhked majad, millega rikkad linnakodanikud üksteist üle trumpama hakkasid. Vaesed elasid üldjuhul agulites, puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud
Flandria linnad tahtsid samuti vabadust, täielikku nad ei saanud, kuid langesid Saksa keisrite võimu alla ja said sealt ohtralt privileege. Küllalt suure sõltumatuse said ka Saksa kaubalinnad. Riia ja Tallinn tunnistasid küll ülemvõimu, aga said siiski siseasjade ja kaubanduse korraldamisel tegutseda iseseisvalt. Euroopa kaugkaubanduses olid tähtsal kohal linnad Veneetsia ja Genua, sest and suhtlesid idamaadega ja edastasid luksukaupu. Flandria linnad muutusid aga tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet lina kui ka villa sai kohapealt, toodangut müüdi kogu euroopas aga ka araabias ja bütsantsis. Põhja-euroopas kulgesid peamised kaubateed Põhjamerel ja Läänemerel. Kaubavahendajaks sai Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, hiljem linnade liit. Tähtsaim keskus oli Lübeck. Kaubanduse areng suurendas nõudmist ka metallraha järele. Kujunesid ka pangad. Linnades olid kindlustatud majad aadlike jaoks, vaestel olid majad puust või elasid üldse