Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riidekiudude" - 5 õppematerjali

Detergendid
11
ppt

Detergendid

· Süsinikahelate osa ­ hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH- · Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei ole kasulik pesta villa ja siidi. · Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. · Pesemisomadused parimad 60-70°C Sünteetilised detergendid Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse enamasti toiduks kasutavatest ainetest,

Keemia → Keemia
36 allalaadimist
Uurimistöö-Detergendid
12
doc

Uurimistöö: Detergendid

Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks. Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid Seep karedas vees Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2-(RCOO)2Ca?+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnale. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kulu. Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas. Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures. Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
Metsas ellujäämine
8
doc

Metsas ellujäämine

minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke. Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid soojendavad halvasti. Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele

Kategooriata → Vabaaeg
13 allalaadimist
Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised
28
odt

Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised

­ Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid  saapaid või liiga väikseid sokke. ­ Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. ­ Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. ­ Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid  soojendavad halvasti. ­ Masseeri jalgu puhkeajal. ­ Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete  ja keha vahel  ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist.  Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas.  Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi  sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda  lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist  higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. 

Turism → Turism
8 allalaadimist
Keeleteadus
18
docx

Keeleteadus

Kiri on õpitav, kõne on omandatud. Foneetiline kirjaviis ­ foneemile vastab üks täht. Nt eesti keel, inglise keel. Logograafiline kiri ­ ideograafiline ehk mõistekiri, oli sumeri-babüloonia-assüüria kiilkirja vanem periood ja vanem egiptuse kiri. (nt papüürusele joonistatud pildilood). Märk ja sõna või märk ja silp. Nt hiina Silpkiri ­ kiri, milles märgid tähistavad silpe. Nt etioopia Kipud ­ kirja eelkäija, inkade sõlmnöör, millele oli riidekiudude abil märgitud info. On küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest. Kirjaviis sõltub sellest, millele ja millega kirjutati. Vampumid ­ värvilistest teokarpidest kirja eelkäija. Piltkiri ­ kiri, mis antakse edasi piltide kaudu. Mõistekiri ­ kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet. Häälikkiri ­ kiri, milles märgid tähistavad häälikuid. Sõnajärg ­ tähendust kandev vahend, sõnade järjekord lauses. Morfoloogiline segmentimine ­ morfeemideks jagamine

Keeled → Üldkeeleteadus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun