joovastus, energia, kadumine, emotsioonide keha lõõgastub (päraku enesekindluse kasv, kõikumine. sulgurlihase keskendumine, vaimse lõdvestamise tõttu on töövõime kiirenemine. see geide lemmik). Võimalikud ohud Agressiivne käitumine, Riiakus ja vägivaldsus, Nahakahjustused psühhoos, kurnatus kaootiline käitumine, vedelikuga (tagasilöök pärast kopsupletik, kokkupuutumisest, kasutamist), vaegsoojumus, peavalu, pööritus, depressioon, emotsionaalsed häired, vererõhu- ja südamehäired
Nüüd lüüakse, ja maa ning taevas väriseb! Nüüd, kulla vennad, nuga, kirves või puuhalg, ja üks kõigi vastu ning kõik ühe vastu kui seitse sõnni! Olgu siis nii! Puuhalg on minu sõjariist, selle oksiku haaran mina, ja süüdistagu see iseennast, kelle kolp sellest pirru kisub. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Võta oma süda pihku ja sosista ta kõrvu mõistuse keeli, soovitab Juhanile, kelle südame verine tiik on ägedasti lainetamas. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada
Ülal on pruunikas, kõhualune valge, rind, puguala, kurgualune, laup ja põsed oranzpunased, ühesugused nii isa- kui ka emalinnul. Punarind tegutseb maapinnal, madalail põõsail ja puudel. Maas liigub punarind kiirete hüpetega, sageli nõksutab keha, ajab saba püsti ja hoiab tiivad ripakil. Uudishimu tõttu satub ta kergesti igasugustesse püünistesse, sageli aga leiab sealt väljapääsu. Mõnede ornitoloogide arvates on ta väga seltsimatu ja riiakas, tundub aga, et tema riiakus on iselaadselt mänglev ja lõbus. Kuigi nad ühtelugu üksteist jälitavad ka tiksuvalt tõrelevad, hoiduvad lähestikku nad lähestikku ning on üksteisest huvitatud. Inimese suhtes on punarind nii mõõdukalt ettevaatlik kui ka usaldav. Kui inimene teda tähele ei pane askeldab punarind temast mõne sammu kaugusel. Metsas liikuvat inimest või koera seirab ta tähelepanelikult, tuleb talle tükk maad vastu, uudistab tema igast
Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust. 4. Peaidee
Õppetööd mõjutava faktorina on oluline pöörata tähelepanu ka aju arengu kiirusele. Tütarlaste aju areneb poiste omast kiiremini. Tüdrukute suguhormoon östrogeen soodustab ajurakkude kasvamist, andes eeliseid verbaalsele arengule. Poisse seevastu tuleb rohkem suunata lugema ja jutustama. 2. Soolised erinevused Tüdrukute vähesemat agressiivsust võib pidada kõige suuremaks sooliseks erinevuseks, mida võib märgata juba varajases lapseeas, kus poiste riiakus ja viha selgelt silma torkavad. Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust. Tüdrukud ei ole nii egoistlikud ja enesekesksed kui poisid. 90% käitumishäiretega lastest on poisid. Poistel tõuseb vihastades testosterooni tase, mis suurendab agressiivsust ja mõtlematut käitumist
tegusid. 8 Ebastabiilsete isikuhäirete iseloomustamiseks kasutatakse kahte alavarianti: Impulsiivne impulsiivsele inimesele on iseloomulik ebastabiilne ja kapriisne meeleolu ning fakt, et ei suudeta järjekindlalt tegutseda, kui sellest kohe tulu ei saa. Käitumisele on iseloomulikud vägivallapuhangud, riiakus ja tülitsemine, eriti, kui impulsiivset käitumist taunitakse või takistatakse. Lisaks ei suudeta kontrollida käitumist, kui juhtuvad peale tulema viha- või vägivallapursked. Piirialane tüüp (borderline type) omab häiritud või ebastabiilset mina-pilti, samuti ei ole selged eesmärgid ja sisemised eelistused. Neil on kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, mis enamjaolt viivad emotsionaalse kriisini. Kuna püsivaks jääb tühjuse tunne, tehakse
annaabi.ee 
