keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud). 1. Saastatud tsoon: · harilik hallsamblik · liudsamblik · vagu - lapiksamblik 5 · harilik jahusamblik · tähtjas - rosettsamblik · rips rosettsamblik 2. Keskmiselt saastatud tsoon: · 1.tsooni liigid väljaarvatud liudsamblik · kollane lõhnasamblik · harilik rihmsamblik · ääris käokõrv 3. Nõrgalt saastatud tsoon · harilik ripssamblik · hõbelapiksamblik · valkjas lumisamblik · kare härmasamblik · harilik härmasamblik · saare rihmsamblik · tolmu rihmsamblik · + 1.tsooni ja 2.tsooni liigid 4. Samblikud 4.1 Samblike üldiseloomustus. Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest
Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat elupaika. Lihhenoindikatsioonilise uurimise läbiviimiseks tuleb hinnata eri samblikuliikide katvust ning selle põhjal otsustada, kas vastavas piirkonnas esineb happelist või aluselist saastatust.
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia)
) Ach. 17. harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) (L.) Nyl. 18. vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23. harilik rihmsamblik (Ramalina farinaceae) (L.) Ach. Sgk: (Teloschistaceae) 24. harilik seinakorp (Xanthoria parietina) (L.) Th. Fr. Sgk: ehmikulised (Thuidiaceae) 25. loodehmik (Thuidium abietinum) (Hedw.) B. S. & G.
saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele
tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa
on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik 4 happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes
annaabi.ee 
