Üldandmed Pindala: 32 893 km² Ruumala: 17 600 km³ Suurim sügavus: 1471 m Järv on jaotatud Kongo DV (45%), Tansaania (41%), Sambia ja Burundi vahel Järve pinna kõrgus merepinnast on 773 m Järve põhi asetseb 688 m allpool merepinda Tanganjika järv on mageveeeline. Geoloogia Ta on tekkinud murrangualale Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka IdaAafrika riftivöönd Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas Iseloomustab : riftiorgude kõrgenenud seismilise aktiivsuse vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat järve, näiteks Victoria järv, Tanganjika ja Njassa järv. Jõed Tanganjika järve voolavad : Lufubu Malagarasi Rusizi Välja voolab Lukuga jõgi Elustik 350 kalaliiki ja enamus neist on endeemsed Loomad, kes elutsevad järve ääres Jõehobud ·
Kõrgus merepinnast 456 m. Valgla pindala 560 000 km². Soolsus 0. Kaldajoone pikkus 2000 km. Pikkus 636 km. Laius 80 km. 27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia ehk järveteadus. Baikali viiger Ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Kasvab 1,21,4 meetri pikkuseks. Kaalub 50130 kilo.
Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu Ida-Aafrika rannikulinnade teke
Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu Ida-Aafrika rannikulinnade teke
....................................................... Rio Grande rift ulatub lõunasse El Paso regioonini. Vähenda suurendust ning ürita liikuda lõunasse mööda rifti kuni El Pasoni. Küsimus 2: Kui pikk on ligikaudu teekond Rio Grande rifti märgistusest kuni El Pasoni? (ühikuks kilomeetrid) ..................................................................................................................................................................... Ida-Aafria riftivöönd Järgmisena tee East African Rift nimetuse peal topeltklõps ning suurenda kuniks näed piisavalt suurt tektoonilist lõhe moodi moodustist. Rifti asukoht peaks olema silmaga eristatav laamade äärejoonte kulgemise ning mitmete teiste omapäraste objektide tõttu. 2 Küsimus 3: Mis tüüpi laamade äärealaga siin tegu on? .....
India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2. Kurdmäestike teke. 3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum- Sisetuum- 1. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega 1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism..........................
süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat. Kliimat kujundavad tegurid:
kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 15? Suuremat laama. 31. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas (Ida-Aafrika riftivöönd). Rifti laienedes moodustub kitsasmeri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on näiteks praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekibsubduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või
- anatoomilise stuktuuri abil lülisamba kinnitumiskoht kolju all *vaagna ja põlveliigese ehitus = liikumisasend *hammastik = toitumisharjumused Primaatide evolutsioon - inimese areng on selle osa = algus kümneid miljoneid aastaid tagasi - NT: geenmutatsioon 23 miljonit aastat tagasi = primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine - ajumaht kasvas kiiremini kui kere Inimkonna häll - Ida-Aafrika riftivöönd - riftistumise tulemusel: *eraldub mandrilaam ja muutub kliima *mäestike teke *ida pool kuiv kliima - riftiorg oli isolatsioonitegur, mis eraldas primaatide populatsioonid - primaatidel tuli kohaneda uute looduslike oludega Inimese evolutsioon - 7-8 miljonit aastat tagasi hakkas üks vihmametsades elanud primaatide populatsioon elama savannis - vähenes konkurents teiste metsaelanikega
annaabi.ee 
