Kontoritarbed 60 50 65 55 Muud perioodikulud 20 30 30 40 Laenuprotsent % 20 20 20 20 Maksud 50 50 40 50 Investeeringud 100 100 150 150 Laenude tagasimaksed 500 500 500 500 Majade ehitus 30000 500 200 200 Kalastus 1500 100 100 100 tarbed(paadid,ridvad) Muud kulud 1000 1000 1000 1000 Väljaminekud kokku 35410.2 4790.2 4565.2 4780.2 9.3 Lõppkasum LÕPPKASUM -....... 3299.8 4687.00 6246.00
juust jne. Õngitsejate saagiks on ahvenad, särjed, latikad, kogred jt lepiskalad. Lihtkäsiõngega võib püüda iga inimene, selleks ei ole vaja eriluba. Üks inimene võib korraga püüda vaid ühe lihtkäsiõngega. / www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Joonis 2 Lihtkäsiõng 8 3.1 Lihtkäsiõnge ritv Esiisade ajal tehti ridvad kergemast ilma oksakohtadeta puust. Sellised ridvad aga tõrjuti välja kergemate bambusritvade poolt, siis tulid liimitud bambusritvad, seejärel klaaskiust ehk fiiberritvad, nüüdseks on kätte jõudnud süsinikritvade aeg. Siiski pole süsinikridvad praegu ainuvalitsejaiks. Selliste vooruste nagu kergus ja painduvus kõrval on neil kaks olulist puudust: kõrge hind ja õrnus. Seepärast on ka klaaskiust või komposiitmaterjalidest õngitsemisritvadel alles oma kindel koht.
Põnev saladuslik õhkkond teeb mängu lastele huvitavaks. Roosa - kerge materjal (ülaltoodud materjalid) Helesinine - keskmise raskusastmega materjal (keerukamad sõnad, häälikuühendid jne) Roheline - raskem materjal (sõnaliigid, nimi-, tegu- ja omadussõna tähendus jne) Igal lauseliikmel oma värv. Ainsuse ja mitmuse tundmaõppimine. Oluline on, et üleminek ühelt materjalilt teisele toimuks lapse initsiatiivil. Arvutama õppimine. Kümnendsüsteemisisulise mõiste omandamine - ridvad, kolmeosalisestunnis mõisted üks, kaks, kolm jne. Numbrite õppimine 1 - 10.Liivapaberist numbrid. Sini-punaste ritvade ühendamine numbrikaartidega. Ühesuuruste jaotustega karbike 45 puust kepikese jaoks. Lapse ülesandeks on pulgakesi käega katsuda ja leida igale pulgale oma koht. Kuna mõiste "0" on lapsele tundmatu, alustatakse pulgakeste ladumist 1-ga tähistatud lahtrist. Harjutust sooritab õpetaja vaikides. Ta katsub pulka ja asetab pulgad arvu järgi lahtrisse
Ühes kohas elati sageli pikka aega, sellele viitavad asulakohtade üsna paksud kultuurkihid. Paiksemat asustust soosis suurte metsloomade küttimine. Kauem elati neis kohtades, kus jahisaaki sai hõlpsasti kätte, ja asulad rajatigi võimaluse korral otse soodsate jahipiirkondade lähedusse. Talveelamud olid sageli püstkoja tüüpi, mille sõrestik oli kas puuritvadest või mammutiluudest ja -võhkadest, mis pealt kaeti mammutinahkadega. Ridvad seoti ülevalt nt loomasooltega kokku, seest seoti ritvade külge karusnahad, et need sooja hoiaksid, väljapoole hoonet, põhja ümber pandi suuri kive. Idapoolsetel aladel elati mõnikord aga a pikkades majades, kus oli mitu sissepääsu ja palju koldekohti. Suvel liikusid inimesed ringi vastavalt jahiloomade liikumisele, talvel pöörduti tagasi oma põhilisse elukohta. Ka oma surnuid maeti sageli sinnasamasse, kus elatigi. Inimesed tegelesid endiselt küttimise ja korilusega
Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust. Kaks või kolm latti olid ülaosast rihma või nööriga kokku seotud, ülejäänud asetati lahtiselt nende peale. Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti püstkoja sõrestik suvel kasetohust, talvel põhjapõdranahast kattega. Püstkoja tipp jäeti katmata, sealt läks suits välja ja tuli valgus sisse. Ka tänapäeval kasutatakse neid katteid, kuid rohkem tarvitatakse presenti. Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel.
annaabi.ee 
