–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida. Girolamo Frescobaldi (1583–1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks", oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida 1 sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). 3. Orelite olukord Eestimaal 16.–17.sajandi orelid Eestimaal Eestimaal oli 16. sajandil tähtis sündmus Martin Lutheri reformatsioon, mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse jumalateenistuse
FUUGA Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. Fuugasid hakati kirjutama ja nende kõrgaeg oli barokiajastul, suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga eelkäijaks on 16.-17. sajandil levinud ricercar (itaalia keeles ricercare - otsima). Viimane on üles ehitatud mitmele teemale, kurjuures iga teema jaoks on ricercar´is omaette lõik. Teemade arvu vähenemine viiski lõpptulemusena põhimõtteliselt ühe teemaga fuuga väljakujunemisele 17. sajandil. [1] · Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvandi võrra madalamalt (comes - saatehääl). Teema esitatakse kõikides häältes
Neli tantsu: 1)allemande 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2)courante 3osaline tm kiire prantuse hüppetants. 3)sarabande 3osaline tm aeglane pidulik hispaania tants. 4)gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa, 6/8 või 9/8 tm. Nende osade vahele pandi ka teisi tantse ning mittetantsulisi osi. BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 14) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: ekspositsioon teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus teema arendus ja kulminatsioon, repriis teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat
tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest) NB! Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. Esimesed instrumentaalmuusika koolkonnad:
12.13. sajandil) ainult koorilaulu algustooni andmine. Sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemateks ja klahvikäik muutus kergemaks, seega oli võimalik mängida orelit juba sõrmedega. Girolamo Frescobaldi (1583 1643), keda nimetatakse "itaalia Bachiks" oli esimene, kes hakkas orelile kirjutama muusikat kui sooloinstrumendile. Tema kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt tuntud on kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) missad orelile. Kaks kogumiku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). Muuseumis on mänguatomaadid, mis töötavad kellamehhanismi abil ja need on üleskeeratavad . Hakati kasutama 19. sajandi lõpul . Kolmas saal muuseumis oli rahvapillide saal . See saal oli Assauwe tornis . Seal olid: kandled, torupillid,
annaabi.ee 
