lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid Sidekudet on inimese kehas vrreldes teiste philiste kudedega kige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude, khrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena mainitu karedus on tingitud temale kinnitunud smerjatest kehakestest ribosoomidest. Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja valkudest, nende lesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude snteesimine. Kik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub tstoplasmas ka vabalt. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga mbritsetud piklikud organellid, mis mnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli jujaamadeks, kuna nende peamine lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu
ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist. · Ripsmed ja viburid ripsmete aerutamislaadne liikumine hoiab rakku ümbritseva vedeliku pidevalt liikvel, puhastades limaskesti, liigutades munarakku munajuhas. Vibur on pikem ja liigutab reeglina tervet rakku, inimkeha ainus viburiga rakk on seemnerakk. · Ribosoom pisike tume kehake ribosomaalsest ribonukleiinhappest (rRNA) ja valkudest. Toodab valke organellide, plasmamembraani või ekspordi tarbeks. · Endoplasmaatiline retiikulum tsütoplasma ülatuses hargnev kanalite süsteem membraansete ja ekspordiks minevate valkude tootmiseks, töötlemiseks ja sorteerimiseks. · Golgi aparaat toimib liikluskorraldajana. · Lüsosoom hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav kehake oma aja ära elanud raku osiste ja rakku
süntetaas. Samuti iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule, st. et iga aminoatsüül-tRNA süntetaas seob omavahel kokku ühe aminohappe ja sellele vastava tRNA. Igale aminohappele vastab rakus aga üks kuni neli erinevat tRNA molekuli. Valgu süntees toimub vesikeskkonnas. 31. Ribosüümid. 1980. aastal uuris T.Cech alglooma DNA-struktuuri ja avastas ribosüümid. Ribosüüm koosneb ribonukleiinhappest ja ensüümist. Need on RNA ensüümid. Esimestel avastatud RNA ensüümidel oli katkilõikamise võime(RNA ahela?). Hiljem avastati, et neil on ka sünteesimisvõime. Cech sõnastas RNA word', mis püüdis sõnastada elu teket maal. 32. Geen- ja kromosoommutatsioonid. Geenmutatsioon- hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees. Nukleotiidid on rplikatsioonil: kaduma läinud; juurde tulnud; asendunud teise nukleotiidiga.
7 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Mitokondrid varus- kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena tavad rakku eluks mainitu "karedus" on tingitud temale kinnitunud sõmerjatest kehakestest ribo- vajaliku energiaga. soomidest. Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja Mitokondreid on valkudest, nende ülesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude sünteesimine. hästi palju niisugus- Kõik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub tsü- tes rakkudes, mille toplasmas ka vabalt. energiavajadus on suur Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis
Bakterite hulgas on tuntud haigustekitajaid nagu katku tekitaja (Yersinia pestis), kangestuskramptõve, teetanuse tekitaja Clostridium tetani ja salmonellad (Salmonella enteritidis), aga nende hulka kuuluvad ka meie mao mikrofloora olulised liikmed. Bakteriaalseid nakkusi ravitakse enamasti antibiootikumidega. 2) Viirused Erinevalt bakteritest on viirused väljaspool peremeesorganismi nakatamisvõimelised vaid lühikest aega. Viirused koosnevad ribonukleiinhappest (RNA) või desoksüribonukleiinhappest (DNA) ning proteiinkapslist. Kuna viirused koosnevad ainult pärilikkuse informatsioonist ning ei suuda ise paljuneda, siis peavad nad paljunemiseks peremeesrakku kasutama. Selleks tungivad viirused peremeesraku sisse ja kasutavad selle ensüümide süsteemi. Peremeesraku elutegevus või rakuorganid programmeeritakse ümber selliselt, et rakk hakkab ainult viiruse heaks töötama. Kui viirus on peremeesraku sees piisavalt paljunenud, siis rakk lõhkeb ja uued viirused vabanevad.
annaabi.ee 
