%**-Soovitatav Naatrium: g 0,12 0,02 0 päevasest tarbimiskogusest. E-vitamiini: mg 1,5(15%**) 0,1(1%**) 1 B2 vitam. mg 0,45(28%**) 0,05(3%**) Riboflamiin B12 vitam. mg 0,80(80%**) 0,1(10%**) Kobalamiin Kaltsium: mg 290(36%**) 36(4%**) Fosforit: mg 224(28%**) 28(3%**) Kalevi piimasokolaad: Koostis: Suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, sool, vanilliin. Kakao sisaldus vähemalt 35%. Piimakuivained vähemalt 20%. Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Energia: 2295 kJ/550 kcal Valke: 8g Süsivesikuid: 53g
-Viimase 40 aasta jooksul on tehtud üle 1600 teadusliku uuringu (sh dr Kirsi Kahlonen'i Helsingi Ülikoolis tehtud uuring 1984. aastal, mis osutas kasekäsna viirus-, seene- ja vähivastastele omadustele) -Ka mõned muud raviseened sisaldavad erakordselt suuri koguseid superoksüdismutaasi (SOD), mis on organismile üks võimsamaid antioksüdante. -Kasekäsna betuliini ja betuliinihapet on kasutatud toimeainena mitmetes erinevates ravimites. -Hea allikas B-rühma vitamiinidele (tiamiin, riboflamiin, niasiin). -Proteiini allikas (sisaldab organismile kõiki vajalikke aminohappeid). -Musta päsiku DNA ehitus on 30% sarnasem inimese DNA-ga kui näiteks taimede DNA. -On leitud, et kasekäsn tõstab NK (Natural Killers)-tapjarakkude aktiivsust 300%. -Kaitseb rakke aktiivselt vabade radikaalide eest ja suurendab interferooni toodangut., mis taas mõjub positiivselt DNA parandamisele -Jaapanis näiteks on kasekäsn saavutanud suure soosingu kosmeetikatootena (naha pigmendivigade parandamisel)
3. Nektariinide keemiline koostis Toiteväärtus söödava osa 100g-s: Kcal/KJ 54/228 Fosfor 16mg Valgud 0,9g Niatsiin 0,1mg NE Rasvad 0,5g Folatsiin 4g Süsivesikud 11,4g C-vitamiin 5mg Kiudained 0g E-vitamiin 1,8mg A- vitamiin 11g RE Kaalium 210mg Tiamiin 0,02mg Kaltsium 5mg Riboflamiin 0,04mg Raud 0,20mg 4 4. Kasvupiirkond ja kliimatingimused Nektariini õied on ja võrsed on väga külmakartlikud, seetõttu on neid aias võimalik kasvatada vaid piisavalt pehme kliimaga piirkondades. Eestis on neid võimalik kasvatada maja lõunaküljel, tugivõrrel, katte all,või terrasil potis. Piisavalt õige hooldamisega võib isegi saaki korjata
· Koorega kartuli keetmine - 18-24% · Kooritud kartuli keetmine - 35-50% · Friikartuli valmistamine kuni 75% · Küpsetamine, praadimine 24-40% · Kuigi kadu on suur, on mugulates säiliva C- vitamiini hulk märkimisväärne, 150g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa. · Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest. Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt
tahhükardia, hingamispuudulikkus, harva ka analüfaktiline sokk. Leidub õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 11,6mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 35mg terapeutiline tase algab 25mg B2 vitamiin(riboflamiin) Vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. Defitsiit pragunevad katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, depressioon, keele ja limaskesta põletikud, silmade valguspelgus, dermatiit(põletik) nina ja silmade ümbruses. Vajalik kolmetasandiline lähenemine: absoluutne tagatav miinimum 1,4...1,7mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 5mg terapeutiline tase alates 25mg.
2006) Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahusteks. Rasvlahustavad vitamiinid (A-, D-, E-, ja K- vitamiin) on vitamiinid, mis imenduvad toidus koos rasvadega. Rasvlahustavad vitamiinid ladestuvad tarbimisel maksa, kus organism saab neid vajadusel kasutada. Vesilahustavad vitamiinid võivad toiduaine pesemisel, leotamisel ja keetmisel ning valguse ja kõrge temperatuuri toimel hävida. Vesilahustavad vitamiinid on tiamiin, riboflamiin, niatsiin, pürodoksiin, folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin, biotiin ja pantoteenhape. Suurt osa vitamiinidest ei suuda inimese organism ise moodustada. Väikesel määral suudavad soolebakterid moodustada K-vitammini, biotiini ja pantoteenhapet, kuid neidki vajatakse toidu lisaks. Inimene vajab toidust regulaarselt kolmteist vitamiiniks nimetatud keemilist ainet (Aro, 2003). 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest
annaabi.ee 
