Sugukond X Alamsugukond A Alamsugukond B ... ... Alamsugukond E. Raskused fülogeneetilistel puudel kujutatu üleviimisel tavapärasesse klassifikatsiooni ei tulene kladistilise meetodi puudustest, vaid meil 28 kasutusel olevast, "kivistunud" linneelikust mõtteviisist, õigemini selle mittevastavusest eluslooduse kujunemise mehhanismidele. Väheste kategoo- riate arvuga nimetamismoodus on abinõu looduse mitmekesisuses orienteerumi- seks, mitte aga looduses esinev reaalsus. Seda näitab ka kategooriate arvu kasv koos ikka uute liikide kirjeldamisega viimase 250 aasta jooksul; Linné sai taimede juures hakkama 4 - 5 kategooriaga. Piirav on ka inimese mälu ja mõtteviisi iseärasus: me ei suuda hästi orienteeruda hierarhilises klassi- fikatsioonis, kus kategooriaid tuleb meeles pidada üle 7-8. 8.22
Infovajaduse väljaselgitamise ja uurimise meetodid. Infovajaduste väljaselgitamise protsess koosneb kahest peamisest osast: 1) andmete kogumine infovajaduste kohta; 2) 2) kogutud andmete kor ras ta mi ne ja struk tu ree ri mi ne, ettevalmistusena süs tee mi aren du se eda sis te etap pi de jaoks. Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info ka su ta jast (ametikoha tüü bist). Välja ei selgitata mitte konk reet se indiviidi infovajadusi, vaid ameti koh ta de ka te goo riate kaupa. Inimesest lähtuvat ana lüü si on kasulik täi en dada teis tes lõigetes lii ku vate ana lüü side ga--uurida tööprotsesside infovajadusi või alus tada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. MEETODID Infovajadused ei ole alati ilmsed. Töö prot sessi vaatlus ja töö ta ja kü sitlemine annavad kii res ti väl ja ainult osa infovajadustest. In fo va ja dus te väl ja sel gitamise meetodeid ja võtteid:
Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 52 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu
Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. 49 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu
Paljudes teadusharudes ja paljudes paikades olid omad geeniused. Näiteks Karl Linne süstematiseeris elusolendeid kasutades selleks ladinakeelset teaduslikku terminoloogiat, mis põhines peamiselt vähestel morfoloogilistel tunnustel. Karl Linne loodud süsteemi alusel sai süstematiseerida väga paljusid taime- ja loomaliike. Alexan- der von Humboldt lõi süstemaatilise kirjeldava geograafia. Ta oli ka paljude teadusharude põhiteoo- riate looja. Ka bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitatakse hulganisti hüpoteese, et loodust seletada. Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi
annaabi.ee 
